Uudised

RENE BÜRKLAND soovitab: Aastaring Hiina moodi 

Kristina Traks, 29. detsember 2017, 08:00
 PantherMedia/Scanpix
Kuidas seada oma aasta nii, et energiat jätkuks ja tervis oleks hea? Nõu annab Hiina meditsiini arst Rene Bürkland.

Hiina meditsiini põhimõtete järgi elamine tähendab elu kooskõlas loodusega. Jälgides loodust ja kuulates oma sisetunnet, saabki teada, kuidas olla ja mida süüa.

Aasta pole Hiina filosoofias jagatud mitte niivõrd 12 kuuks, vaid pigem neljaks aastaajaks. Nende vahel eristavad hiinlased vaheaastaaegu – nendeks arvestatakse nädal enne ja nädal pärast pööripäeva. Hiina kalendri järgi algab aasta kevadega ning nii kevadel, suvel, sügisel kui ka talvel on tähelepanu keskmes üks kindel organ. Vaheaastaaegadega on seotud magu ja põrn. “See tähendab, et nemad vajavad tähelepanu aasta ringi,” selgitab Rene Bürkland.

Talv: vähem rabelemist ja higistamist!

Hiina tarkuse järgi on talveorganiks neerud. Talveenergia on külm ning talvine aeg neerudele iseäranis kurnav. Kuna külma neerud sugugi ei taha, on hästi oluline hoida ennast soojas ja mitte külmetada.

Talvel loodus puhkab, ka inimesed ei peaks siis liialt rabelema. Vanad eestlasedki veetsid talvel suurema osa ajast tubaseid rahulikumaid toimetusi tehes.

Treeninguna soovitab Bürkland külmal ajal pigem rahulikumaid ja väiksema pulsisagedusega tegevusi. Väga hea on teha joogat, qigongi võimlemist ning jalutada ehk midagi sellist, mis ei paneks higistama.

Isegi seksiga peaks talvel tagasihoidlikum olema, sest eriti meestel kulutab see väga palju neeruenergiat. Hiina meditsiinis peetakse spermat materialiseerunud neeruessentsiks ja iga ejakulatsiooniga kaotab mees seda. Kuna talvel on neerudel niigi natuke raske, tuleks võtta rahulikumalt, et mitte nende olukorda veel keerulisemaks teha. Muidugi käib rahulikumalt võtmise soovitus ka töötamise kohta.

Qigongi harjutustega saab neere tugevdada, neid harjutusi võiks teha iga päev. Oluline on aga õppida neid kõigepealt juhendaja käe all õigesti sooritama, sest valesti tehes pole sellest võimlemisest kasu ja halvimal juhul võib ennast hoopis kahjustada.

Tee seda talvel!

Neere tugevdab must värv. Alateadlikult riietamegi end külmal ajal pigem tumedasse, sest tunneme ennast tumedas hästi.

Talvemaitsed on soolased. Meie esivanemadki sõid talvel palju soolast – hapukapsaid, soolakala, soolaliha. Hiina põhimõtete järgi aitab soolane viia energiat meie kehas sügavamale. Muidugi ei maksa soolase söömisega üle pingutada, sest nii võib neerudele ka liiga teha. “Tuleb oma keha kuulata ja kui tundub, et pigem tahaks suutäie soolast, siis seda võtta. Soolasega üle pingutamine kurnab neerud ära, kuid kui soola on liiga vähe, ei toida see neere piisavalt,” selgitab Bürkland. Hiina meditsiinis on kõige naturaalsem soolane toiduaine merevetikas.

Söö pikalt töödeldud toite. Talvised toidud võiksid olla pikka aega aurutatud, küpsetatud, hautatud. Ehtsad talvetoidud on kõik ahjuroad, mis on kaua aega ahjusoojust endasse kogunud ning soojendavad nii ka meie keha. Bürkland ütleb, et talvel pole hea süüa väga palju toortoitu ja kui toorest süüagi, siis pigem juurikaid. Juurikatesse koguvad taimed suvel energiat ja selle saab talvel sealt kätte.

Neere tugevdavad toidud valmivad ubadest, läätsedest, mereandidest. Teraviljadest võiks julgelt tarvitada kaera ja hirssi. Neerude yang-energia tugevdamiseks on kõige tuntum taim ženšenn. Ta annab päris palju tuld neerudesse juurde ja on seetõttu väga hea vanematele inimestele, nooremad võiksid selle tarvitamisega olla veidi ettevaatlikud. Ženšenn teeb väga erksaks ja võib inimese läbi põletada, andes ka väga palju seksuaalenergiat.

Nii meestele kui ka naistele sobiv taim on korditseps. Hiina meditsiinis nimetatakse teda “suvel taim, talvel loom”. See Tiibeti ravimtaim on talvel maa sees väikese liblikatõuguna, mille küljes on taimeniidistik, suvel kasvab sealt välja taim. Korditsepsi kasutasid tuhandeid aastaid tagasi vaid valitsejad, sest ta oli väga kallis ja haruldane ravimtaim. Nüüd kasvatatakse seda kultuurtaimena. Nende taimede kapsleid saab apteekidest või ka Hiina meditsiini keskuse e-poest. 

Piparkoogivürtsid. Ehtne talvelõhn on segu piparkoogivürtsidest. Ja needsamad soojendava mõjuga maitsetaimed – kaneel, kardemon, nelk, kuivatatud ingver – sobivad ka Hiina õpetuse järgi külma talve. Ingverit võiks kasutada just kuivatatuna – teha sellest teed ja panna ka toidu sisse. 

Kevad: rohkem rohelist ja liikumist väljas!

Kevadeorganiks nimetatakse Hiina meditsiinis maksa. Kevadine energia on tuul, mis toob elu ja yang-energiat. Loodus ärkab ja toimub uuestisünd. Energia, mis talvel oli juurtes, hakkab nüüd liikuma pungadesse ja okstesse. Ka inimeses peaks kevadel toimuma ärkamine. Probleem tekib aga siis, kui oleme talvel oma energia ära kasutanud – liiga palju treeninud, higistanud, liiga intensiivselt elanud ja töötanud ning ei jaksa ärgata. Kui energiat pole, on tagajärjeks kevadväsimus ja immuunsuse nõrgenemine. Just sellepärast kipuvad kevadel haigused meid kätte saama.

Tee seda kevadel!

Värsket, vürtsi ja teravat! Toit peaks kevadel olema vähem töödeldud, valmistatud lühema ajaga ehk natuke krõmpsum. Ega ju ahjupraadi naljalt enam tahagi, pigem haaraks rohelist! Eriti head on värsked, vürtsikad ja teravad taimed, näiteks karulauk ja kõik teised laugulised. Hea kevadine suutäis on ka võilillelehed – nende kohta öeldakse, et nad puhastavad maksa liigsest kuumusest. Kui maks liialt kuumab, võib see väljenduda silmade punetamises, valutamises ja sügelemises. Samuti võime sel põhjusel kergesti ärrituda, vererõhk tõuseb, tekkida võivad tinnitus ja pearinglus.

Krõmpsuta idandeid! Idandid on ehtne kevadetoit, kuid muul ajal pole neid soovitatav süüa. Miks? “Idudes on ärkamise energia, mis aitab ka kehal kevadesse tulla. Seetõttu on Hiina meditsiinis idud ainult kevadine söök,” selgitab Bürkland. “Kõige parem on süüa seda, mida parasjagu loodusest saada on. Ja kindlasti tasub kuulata oma isusid, toortoiduga üle pingutada pole ka hea.”

Maksale kasulikud taimed. Piparmünti võiks süüa salatis või keeta temast teed, sest ta aitab maksa kuumust maha võtta.

Maksaenergia paneb liikuma mandariinikooretee. Kasutama peaks spetsiaalselt tee tarvis kuivatatud mandariinikoori, mida saab osta kauplustest, kus müüakse ravimtaimi.

Kevadetee on ka roosi- ja kibuvitsaõietee. See reguleerib seedimist, võtab ära kõhupuhituse, gaasid ja kõhuvalu ning leevendab ka menstruatsioonivalusid. Niimoodi mõjub vaid õitest keedetud tee, kibuvitsamarjateel on hoopis teine toime. 

Maksa kuumuse vähendamiseks võib juua krüsanteemiteed, seda saab valmistada ka tavaliste aias kasvavate krüsanteemide õitest.

Suvi: kaitse end kuuma eest!

Suvi on südame aktiivsuse aeg, kuid südamele ei meeldi liigne palavus. See on ka põhjus, miks südamehaigetel on kuumal suvel väga raske olla. Südant nõrgestab liigne higistamine ja sellepärast ei maksa näiteks saunaga üle pingutada. 

Kogu loodus elab suvel täies hiilguses ja seepärast on siis kõige parem aeg füüsiliseks aktiivsuseks. Kuid ettevaatust palavusega – trenni ei peaks tegema päeva kõige kuumemal ajal, vaid siis, kui päevakuumus on juba järele andnud.

Suvel on jäätise ja (külmade) jookide müügis tippaeg, kuid külmaga oma keha jahutada on Rene Bürklandi sõnul täiesti vale – selle tõttu läheb kuumus meie kehasse aina sügavamale sisse ja sunnib meid aina enam külmi toite-jooke tarbima. Suvel tuleks jahutada ennast hoopis selliste toitudega, mis teevad nahapoorid lahti ning sunnivad keha kuumust välja andma. “Tšillipipraga valmistatud toidud on ehtsad suvesöögid, seevastu talvel ei tohiks tšillit just sel põhjusel tarvitada – ta sunnib keha soojust välja andma,” selgitab Bürkland. “Sellepärast armastataksegi lõunamaades vürtsikaid ja teravaid roogi – need jahutavad keha.”

Tee seda suvel!

Söö palju köögivilju! Parimad suvised jahutajad on arbuus, melon, kurk, maasikad, mahlad, ka piimatooted. Samas ei peaks neid sööma otse külmkapist võetuna.

Suvemaitsed on terav ja mõru. Mõru võtab kuumust maha ja terav aitab selle kehast välja saada.

Roheline tee jahutab. Jahutamiseks joo teed, eriti hea on roheline, piparmündi- või ka krüsanteemitee. Tee võiks olla pigem leige kui külm.

Toitu töötle kiiresti. Grillimine, armastatud suvine tegevus, sobib ka Hiina rahvatarkuse järgi sel aastaajal väga hästi, sest suvel on oluline valmistada toitu teraval tulel ja kiiresti. Nõnda ei lähe soojus toidu sisse.

Südamele head taimed. Hiina meditsiinis peetakse südant vaimu koduks. Kui süda on terve ja tugev, on ka vaim rahul. Kui vaim pole õnnelik, tekivad unehäired, ärevus, rahutus ja südamepekslemine.

Südant rahustab hästi siidakaatsia tee, see aitab ka unehäirete korral. Seda teed võib juua kas või iga päev.

Hiina meditsiinis on hästi tuntud südametugevdaja ganoderma ehk punane läikvaabik. See on puuseen, mis kasvab ka Eestis. Kuivatatud ja peenestatud puuseenest valmistatakse teed, mis tugevdab immuunsust ning annab palju energiat vaimutöö tegijatele.

Sügis: tõmbame pidurit!

Sügis on kopsude energia aeg. Nüüd liigub energia väljastpoolt sissepoole, looduses läheb ta maa alla taimede vartesse ja juurtesse. Kuigi see võib tunduda ebaloogiline, on sügisele iseloomulik kuivus.

“Hoolimata vihmadest kuivab loodus ikkagi – lehed närbuvad, kasvuprotsessid lõpevad,” selgitab Bürkland. “Nüüd on oluline toituda nii, et keha saaks vajalikku niiskust. Süüa tuleks palju hooajalisi puuvilju ja marju, sest just neist saab keha kõige paremini niiskuse kätte.”

Tee seda sügisel!

Eelista soolast ja mõru. Need maitsed aitavad energiat sügavale keha sisse viia. Toitu peaks valmistama vaiksel tulel, aeglasemalt ja rahulikumalt, et soojus saaks liikuda toidu sisse.

Kuna keha valmistub talveks, peaks rahunema ka füüsiline aktiivsus. Samas enamasti toimime just vastupidi – sügistalvel rabeleme kõige rohkem ja kevadeks oleme energiast nii tühjad, et ei jaksa enam ärgata.

Kopsudele head taimed. Taimedest on sügisel hea kasutada korditsepsi. Suurepärane niisutaja on liilia, mille sibulatest valmistatakse teed. Seda võiks tarbida just sügisel ja talvel.

Talviseks turgutajaks soovitatakse süüa gojimarju.

Vähem niiskust ja külma!

- Hiina meditsiini soovituste järgi ei talu magu ja põrn niiskust. Liigne niiskus kehas väljendub kroonilise nohu ja köhana ning naistel ka valgevoolusena.

- Mao ja põrna seisukohalt pole hea süüa toorest toitu – värske on küll tähtis, kuid kõike ei pea sööma tingimata toorelt. Köögivilju võiks tarvitada pigem kergelt aurutatult või vokitult.

- Liialdada ei maksa ka piimatoodetega, sest need toovad kehasse liigset niiskust.

- Väga külmade jookide-söökide tarbimine pole hea.

- Hiina toitudes on väga levinud ingver oma soojendava mõju pärast. Ingverit tasub lisada toidule mao- ja põrnaenergia toetamiseks.

- Liigset niiskust aitab kehast välja viia ja põrna yang-energiat tugevdada pisarhein, seda võib lisada pudrule või supile. Põrna yang-energiat nimetatakse seedimise tuleks: kui see on tugev, siis on inimese tervis hea ning haigused lähevad temast mööda. Kui põrnaenergia on nõrk, kummitavad inimest pidev energiapuudus, väsimus, söögiisu vähenemine, kõhulahtisus ja kaalutõus.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta veebruarikuu ajakirjas.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee