Uudised

Viimase hetke soovitused aastalõpu pidustusteks 

Brena Fitness, 24. detsember 2017, 12:00
 
Kindlasti oled märganud, et jõulud on peagi käes. Esimesed jõuluehted liikusid riiulitel vist juba septembris. Kõndisin ükspäev Eedeni kaubamajast mööda ja nägin õues väga palju nukraid kuusepuid. Huvitav, kas see aasta ostetakse puid vähem või lihtsalt varuti rohkem kui vaja? Meil kuuske kodus ei ole ja nii pole seda ka mu ema ega vanaema juures. Ning ka mõned sõbrannad on see aasta kuusetud (!), olgugi et jõulutunde on nad koju toonud ikkagi muude kaunistustega.

Seega, esimene soovitus: kui sul ei ole veel kuusepuud, siis ära hakkagi ühe kuusekese elu lõpetama, vaid ehi ära hoopis mõni toataim või ole muud moodi leidlik. Muide, Jimmy Falloni saates üks inimene tunnistas, et neil ei  ole ka kuuske. Selle asemel kuhjatakse kingitused jooksulindi peale. Nojah… kui seda jooksmiseks ei kasutata, milleks siis veel, eks? 

Samal teemal

Nüüd, kui kuusemure on lahendatud, jõuame järgmise teemani: söömine. Teada on, et Eestis on jõulud paljude perede jaoks üks suur söömapüha, kuigi tore on märgata ka ülekokkamise vähenemise tendentsi mõningates ringkondades. Sellistes peredes (või muudes gruppides) on ilmselt mingi osa inimestest mingil määral teadlik sellest, mida ülesöömine meie tervisele teeb. Või siis üleüldse ületarbimine ja siis ülejääkide ära viskamine. Eks enamik eestlasi on kogenud jõulupühi, kust ei puudu ahjukartulid, verivorst, hapukapsas, hapukurk, ehk isegi marineeritud seened või kõrvits, pohlamoos ja sinep. Sooja toidu kõrvale eksivad tavaliselt ära ka erinevad salatid või suupisted – täidetud munad ja singirullid, kellel verikäkk või isemeisterdatud lihapirukad. Ja et sellest kõigest veel vähe ei oleks, istuvad kõrvallaua peal piparkoogid, mandariinid, šokolaadikommid ning mingi versioon magustoidust. Ehk isegi kaks. Või kolm. Kujutad sa ette seda lauda? Ja mõtle, mõnel inimesel tuleb näiteks lausa neljas kohas jõule pidamas käia, sest kõik vanemad on lahus (minul!). Mõtle, milline peab olema see iseloom, mis suudab ülesöömisele ja imemaitsvatele asjadele neli päeva järjest EI öelda või vähemalt piiri pidada! 

Aga teema juurde edasi! Kui sinul on ees jõulupühad, kus sa kas ise kokkad palju või lähed külla kusagile, kus laud on heast ja paremast lookas ja sa leiad, et sul on raske maitsvatele söökidele ei öelda, siis on mul sulle paar head mõtet. Aga kõigepealt natukene jõulutoidu iseloomust. Keskmine Eesti jõululaud on tegelikult tervisele päris julm katsumus, olgem ausad! Kõik toidud on läbi keedetud või praetud, mis tähendab, et nende sees ei ole enam ensüüme, mis aitavad toitu korralikult seedida. Ja miks siis on pärast suure hunniku toidu söömist meil raske olla? Eks ikka sellepärast, et esiteks me kahmame toidu alla kiiremini kui 20 minutiga (aeg, millal kõht lõpuks ajule signaali saadab, et ta on täis!). Ehk siis kui me kahmame sisse rasvase lihakäntsaka, krõbedad ahjukartulid, kõrvale hunniku kartulisalatit ning hapukurki ja viskame kahvli seitsme minutiga käest, on sulaselge võimalus, et me sõime rohkem, kui magu hakkama saab! Ja siis natukese aja pärast on kõhus raske olla. Midagi nagu teha ei viitsi, mõnel isegi hakkab kusagilt pistma või pitsitama. Kas oled seda tundnud? Seda ei juhtu muidugi ainult jõulu ajal, vaid keskmine inimene sööbki kiirustades ja rohkem kui vaja.

Mjah, ma ei tahtnud tegelikult sellest postitusest suurt tarkusesõnade jagamist teha, vaid ainult natuke rõõmu ja toredaid soovitusi, kuid ma vist ikka ei saa teistmoodi. Et siis – jõudsin ise ükspäev sellele järeldusele, et mis loogika see üldse on, et magu saab 20 minutiga aru, et ta on täis ja siis saadab alles ajule sõnumi? Et miks see nii on? Miks 20 minutit? Nagu keegi kuri oleks selle välja mõelnud, et meid kiusata! Aga siis ma sain aru! Kuna algselt inimene ei osanud toitu töödelda (keeta, praadida jne), siis pidi ta sööma kõike toorelt. Mis tähendab, et seda toitu tuli mäluda. Seega kõhu täis saamiseks läkski nii kaua aega, sest kujuta sa ette, et sa terve suure tüki porgandit või õuna lihtsalt alla neelad – ei neela ju! Seega see ongi täitsa loogiline aeg, mis võis kuluda toore toidu närimiseks, et siis kõht täis saaks. Tänapäeva toidud on aga nii töödeldud ja pehmed, et pole probleemi ka kolme minutiga kõhtu täis saada… aga ok, selleks korraks õpetussõnad läbi! (aga loodan, et mõtled sellele edasi)

Soovitused jõululauas toitumiseks ja kerge enesetundega lahkumiseks:

  • Tõsta taldrikule ainult kolm erinevat toiduainet (noh, kui kartulisalatit tahad, siis muud ära tõstagi – aga sa tead, kuidas su vanaema kartulisalat maitseb, küsi enda ports kaasa ja naudi seda järgmine päev). Kui suudad taldrikule tõsta vaid kolm eri toiduainet (näiteks kartul, hapukurk ja lihatükk), on su magu sulle supertänulik selle asemel, kui sa tahaksid kõike maitsta. Keha peab nii palju tööd tegema, et kõiki eri toite lagundada. Kui sa vaatad oma toidutaldrikut, siis mõtle, et iga erinev toiduaine (kurk, kartul, kanaliha, kalaliha, sealiha, kapsas, hapukoor jne) vajab erinevat võtit (ensüümi), mis ta avaks. Seega, kui palju erinevaid aineid sina oma taldrikule tõstad, seda raskem on su maol ja soolestikul sellega tööle hakata!
  • Söö ainult ühte sorti magustoitu. Sa tead küll, kuidas mandariinid ja piparkoogid maitsevad! Neid šokolaadikomme võid ükspäev ise ka osta ja vanaema õunakook on endiselt sama hea! Usu mind! Piirdu ainult ühe magustoiduga (ja võta teine homseks koju kaasa).
  • Kui sa arvad, et sul on teadlikult raske enda ampse ja laualt haaramisi piirata, siis tarbi seedeensüüme ja püüa mäluda toitu vähemalt 20 minutit. Ma garanteerin sulle, et kui sa mälud toitu rahulikult, saab su kõht 20 minutiga nii täis, et sa lihtsalt ei jõua rohkem sisse kugistada! See muutub sulle lausa ebamugavaks – ja usud või mitte, sa sööd koguseliselt palju vähem, kui sa oleksid algselt söönud. Seedeensüümid teevad sinu eest selle otsustamisetöö ära, sa lihtsalt ei jõua rohkem! Tõsiselt soovitan katsetada. Ise ei lähe ma seedeensüümideta juba mitu kuud enam mitte kusagile.
  • Kui võimalik ja teie lauas seda pakutakse, vali toiduks vähemalt pool hoopis värsket või mis veel parem – võta ise värsket kaasa! Kui sul on tore pere või sõbrad ning nad armastavad sind, siis ei pane keegi pahaks, kui sa kartulisalati asemel endale värske salati liha kõrvale tõstad. Usu mind! Sa ei pea teistele peale suruma, et nemad ka nii käituks, aga jää  endale kindlaks, kui sa tahad ennast hästi tunda ning pärast pühi samadesse pükstesse ära mahtuda! Oma tervise eest ei ole (salatit süües) imelik hoolida. Imelik on pigem see, kui sa end rasvaseid sööke täis pugid ja siis teleka ette magama vajud, et “leiba luusse lasta”. Traditsioonid on toredad, aga tervis ei pea selle arvelt kannatama.
  • Mängige toredaid mänge. Nii ei istu te terve päeva teleka ees või niisama jutustades. Kindlasti on mõnus üle pika aja kõik koos suhelda, aga liigutada tuleb end ka. Ega jõulud pole teistsugune päev kui teised tavapäevad, kus me sööme ja teeme trenni. Ikka jõulude ajal ka! Mängige mingit sorti Aliast, kus seletama peab püsti ja ilma sõnadeta. Ainult näideldes. Kui Aliast ei ole, saate kellelgi lasta kirjutada tuntumaid sõnu paberile ja järjest neid seletama hakata. Vabandusi ei ole! Eestikeelseid seltskonnamänge leiab internetist nii palju, et ühtegi senti ei ole vaja sellele kulutada (kui siis elektri- ja internetikulu välja arvata :D). Üks otsingu vastus on SIIN.
Ja nüüd siis kõige (vähem) tähtsam – kuidas kellelegi – kingitused! On inimesi, kelle jaoks kingituste tegemine on puhas rõõm. Nad voolavad muretult mööda poode või meisterdavad ise midagi nii, et kõigile alati meeldib. See on kunst. Siis on sellised inimesed, kes meeleheitlikult kõigile oma kallitele kinkida midagi tahavad, kuid alati seda õiget asja ei leia (või ei raatsi osta) ning tunnevad end seepärast halvasti. Ehk ostetaksegi köögikombaini asemel siis hõõgvein ja pakk piparkooke ning sokke. Ja siis on need inimesed, kellel on kingitustest igatepidi ükskõik – pole vahet, kas nad saavad midagi, nad ei kingi kellelegi niikuinii midagi! Minu soovitused on siis sellele keskmisele grupile!

Kingimõtted viimaseks hetkeks:

  • Ära kingigi midagi! Ära stressa ennast sellega, et sa ei suutnud seda õiget kingitust leida või et sul polnud piisavalt raha (või aega), et seda osta jne. Kui sul on toredad pere ja sõbrad, siis nende jaoks ei ole oluline muu, kui see, et sa oled kohale tulnud. Eriti pereringis. Inimesed on üldjuhul väga mõistvad ja mõistlikud ning kui sina oled neile oluline ja nende vastu aus, siis usu mind, neil pole sooja ega külma, kas sa kingid neile midagi või mitte. Oluline on see, et me  kõik oleme ikkagi elus ja terved ning üksteise jaoks olemas. Ning kui keegi saab pahaseks, et sa midagi vastu ei kinkinud, siis sa suhtled vales inimestesringis! Ma olen aus. Ma ise jooksin ka kunagi pea laiali otsas, 15 inimest nimekirjas, kellele midagi kinkida ja lõpuks said pooled neist ikka mingi naljaka jõulusoki, mille seest oli veinipudel või midagi muud sellist, tavalist. Ma pole kunagi olnud eriline kingitusemeister, aga nüüd ma juba olen nii targaks (!) küll saanud, et kui ma ei oska kellelegi midagi erilist (ja just temale mõeldud) kinki kinkida, siis ma ei kingigi midagi. Inimesed teavad niigi, et nad on mulle kallid. Sünnipäevaks suudan midagi asjalikku välja mõelda ka. Vahel on sõnad (eriti kirjapandult) kõige parem kingitus,  mis ongi minu soovitus number kaks:
  • Kirjuta oma kallitele inimestele kiri, kui palju nad sinu jaoks tähendavad. Kuidas nad sind aidanud on, sulle eeskujuks olnud jne. Usu mind, see kingitus on palju kallim kui uus mikrolaineahi või pääse spaasse. Ning taaskord, kui keegi pahandab selle peale, et ta “nänni” ei saanud, siis see on endiselt tema mure, mitte sinu. Kui tema seda kinki hinnata ei oska, pead ehk üle mõtlema, kas te ikka õigetel põhjustel omavahel endiselt läbi käite.
  • Meisterda ise! Eriti lihtne on naistele asju meisterdada: isetehtud kehakoorija või muud kehahooldusvahendid, kõrvarõngastehoidja tahvel või purk, mille sisse on kihiti pandud kõik (eri värvi) mingi koogi koostisosad (pildid allpool). Milline naine selliste asjade üle ei rõõmustaks! On ainult natuke nikerdamise viitsimist vaja! 
  • Võid teha kinkekaartide vihiku, kuhu kirjutad näiteks kümme asja sisse, mida oled nõus sellele inimesele tegema siis, kui ta selle kinkekaardi sulle esitab. Näiteks: massaaž pool tundi, söögi valmistamine, koeraga jalutamas käimine, poest pitsa ja õlle toomine (! meestele :D), laste hoidmine 24 tundi jne. Ole leidlik ja usu mind, sellised kingid löövad isegi rohkem laineid kui rahaliselt väärtuslikumad esemed.
  • Kingi asemel valmista ise mingi tore söök kodus kaasa.

Eks tegelikult see jõuluaeg ole igale inimesele ja perele (grupile) omamoodi ja kindlasti on neid, kes mu postituses täiesti puudutamata jäid. Mis seal siis ikka – kõigile ei ole võimalik alati kõike pakkuda (mis võiks olla ka jõulude moto :D, heeh). Igatahes ma tean, et näiteks mina söön sellel jõulu ajal suhteliselt rahulikult ja ei kugista üle. Ma ei lähe enda salatikausiga küll kohale, kuid kuna ma saan aru, millist toitu mu keha vajab, siis verikäkid ja -vorstid mu taldrikule ei rända. Nii palju kui laualt on võimalik noppida, haaran ikka tervislikumat ning võtan kindlasti seedeensüümi sisse – nii on terve õhtu mureta ja kõhus hea olla. Mul on olnud pikka aega seedeprobleemid, millest alles nüüd ensüümide ja probiootikumide tarvitamisega vabaks olen saanud ja see tunne on imeline! 

Kõige lõpuks aga, tegelikult on oluline, et jõulud oleksid toredad. Et meil oleks oma kallite inimestega (või üksi) tore. Et me ei valmistaks endale pinget ja stressi kinkide leidmise, toidu õigeks ajaks valmis saamise ja muuga, mis oluline võib tunduda. Jõulud ei pea olema sellised nagu on filmis. Igaühe jaoks on see omamoodi. Tegelikult on igas elu hetkes oluline ju lihtsalt ennast hästi tunda ja mitte kusagile kiirustada või stressata kõrbema läinud piparkookide pärast – ongi parem seedimisele! 

Soovin sulle kauneid pühi ja toredat aja veetmist kallite inimestega! 

PS!  Kui jõulud valmistavad sulle peavalu ja stressi ükskõik millega seoses, siis minu järgmine postitus tuleb peagi just stressi teemal ning peamiselt ühest põhjusest, miks inimesed kiiremini haigestuvad ja vananevad ning kuidas seda võimalik vähendada on. Ma arvan, et see on miski, mille enamik meist on bioloogiatunnist ära unustanud ja nüüd selle peale tullagi ei oska. Seega, täiesti bioloogiline seletus sellele, miks me vananeme ja haigestumine kiiremini kui peaks ja kuidas seda ära hoida. Ole kuuldel! 

Loe Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/category/motisklused/.

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee