Jaga:     
Uudised

Kuidas joostes head teha?

Peagi saabuval härdal jõuluajal avatakse heldemalt rahakotiraudu ning antakse oma panus heategevusse. Muidugi, kaasteelisi võiks ka muul ajal rohkem märgata ning ulatada abivajajale käsi. Liiga üleolevaks ei tasuks kunagi muutuda, sest ei tea iial, mil meid võib tabada saatuse tagasilöök...

Seetõttu on rõõm tõdeda, et aina enam spordivõistlusi panustab ühel või teisel viisil heategevusse. Sobivaks näiteks on Stamina Spordiklubi poolt korraldatav traditsiooniline Vana-aasta jooks, maraton ja teatemaraton. Iga jooksja osavõtutasust läks 5 eurot heategevuseks.

Igast 5 € läheb omakorda 3 € Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) laste taastusravi toetuseks ja 2 € Aivo Liksori taastusraviks.

Kahjuks juhtub ka kõige väiksematega ehk lastega õnnetusi ja traumasid, mille järgselt kaotatakse osaliselt või täielikult liikumisvõime ehk võime joosta. HNRK-s saavad kõik need lapsed vajalikku taastusravi. 

Aivo Liksorit tabas karm õnnetus 2015. aastal rattavõistlusel. Aivo aitas käivitada erinevaid ratta-, suusa-, jooksu- ja teisi spordiüritusi ning oli paljudel neist ise eestvedajaks. Ka Stamina rahvaspordiüritustel oli Aivo tihti nii nõu kui jõuga abiks.

Minulgi oli au olla nende sadade sportlaste hulgas, kes oma väikese tagasihoidliku panuse andsid. Tore, et sportides on võimalik ka head teha.

Sarnaselt eilsele trepijooksule pidin leppima neljanda kohaga, mis sportlase mätta otsast vaadatuna on üldjuhul halvim võimalik stsenaarium. Samas, eesolijad on hetkel minust kõvemad võhmamehed ja tagantpoolt ükski välejalg mulle kuklasse hingamas polnud. Egas midagi, pean trenni lihtsalt rohkem tegema. 

Ligikaudu kilomeeter joostud, oli põhimõtteliselt juba selge, et kiiremate konkurentidega võrdväärset minekut ja kerget jooksusammu mul sel korral näidata ei õnnestu. Otsustasin jätkata omas tempos ning niimoodi ma uhkes üksinduses need 8,44 kilomeetrit läbisingi. Midagi siinkohal väga muljetada polegi. Selline tavaline kiire sutsakas ja tugev pingutus. Mainida tasuks veel vast seda, et silkasin ringi suhteliselt napis riietuses, mõni ütleks, et lausa paljalt. Küllap suutsin nii mõnelegi külmavärinaid tekitada. Minusuguse kuumaverelise jaoks oli aga täpselt sobiv kehakatte valik. Külm igatahes ei hakanud. 

Ahjaa, netoajaks fikseeris ajavõtusüsteem mul 29:31,1. Keskmine kiirus seega 3:30 min/km ehk 17,15 km/h. Kokku lõpetas jooksu 261 osalejat. Osalesin sel jooksuvõistlusel kolmandat aastat järjest. 2016. aasta muljeid saate huvi korral lugeda SIIT!

Olge tublid! 

Loe Mardo blogi http://hobijooksja.blogspot.com.ee/.

0 kommentaari