Jaga:     
Uudised

Töö külge aheldatud ehk, mis on TÖÖSTRESS

Suur osa meist tunneb end moodsa tehnoloogia tõttu lausa töö külge aheldatud olevat. Kaks kolmest ameeriklasest ütleb, et tööga seotu on neile stressiallikas number üks. Oleks naiivne arvata, et töökad ja kohusetundlikud eestlased tööasjadesse kuidagi vabamalt suhtuksid.

Kahe lapse ema Laura rabab koguni kolmel kohal. Tema põhitöökoht on impordiga tegelevas firmas, kus tema ülesandeks on kaup laos vastu võtta, sildistada ja poodidesse saata. Lisaks kirjutab Laura artikleid ning üritab hinge sisse puhuda oma ärile. Töötunde ei loe naine juba ammu ja endale armu eriti ei anna, sest pere on vaja ära toita.

“Ma töötangi kogu aeg ja sellist mõistet nagu “vaba aeg” viimasel ajal ei tunne,” ütleb õbluke Laura. Näiteks eelmisel kuul tuli Laural töötunde kokku 180, kuigi ta oli lapsega kaks nädalat haiguslehel. “Lapsega kodus olemine ei tähenda ju ometi seda, et ma ei tööta. Ei, ma teen seda igal pool, sest see on võimalik.” Töö juures ajab Laurat kõige enam närvi see, kui ta peab teiste tegemata töö pärast ootama. “Olen nii mõnigi kord võtnud siis teiste inimeste kohustused enda kanda, ja see suurendab minu koormust veelgi,” räägib ta. Otse loomulikult tuleb töö Lauraga ka koju kaasa – internet on ju kõikjal ning sisuliselt ongi naine kogu aeg tööl.

Kogu selle lõputu rabelemise juures fännab Laura ometi kõiki oma töid ega taha ühestki loobuda. Stress, ületöötamine ja pidev tormamine mõjutab aga väga tugevasti tema suhteid lastega ning on jätnud jälje ka Laura tervisele. “Ma ei ole enam parim ema oma lastele. Plahvatan liiga kergelt, ei jaksa neile rahulikult asju üle seletada, nagu peaks,” nendib ta. “Ja seetõttu tunnen süüd, süütunne on mu pidev saatja. Samuti on mul süütunne selle pärast, et midagi on kogu aeg tegemata.”

Laural on tihtipeale ka probleeme magamisega ja paanikahooge. Ta on avastanud, et ei suudagi enam puhata. “Hiljuti oli mul üks vaba päev ja ma võitlesin päev otsa sooviga tööle minna, sest ei osanud kodus üksi midagi teha. Kui olen juba paar tundi niisama olnud, siis tunnen süüd, et raiskan aega,” tunnistab ta.

Lihtne on end haigeks töötada

150 aastat tagasi oli mõeldamatu, et inimene töötaks kogu aeg. Sellele seadis piirid juba ööpäevarütm – enne hõõglambi leiutamist polnud pimedal ajal lihtsalt võimalik teha midagi peale magamise. Kodus, taksos või kohvikus töötamine on tõusnud päevakorda alles viimasel kümnendil ja vabadus teha tööd igal pool võib viia inimesed selleni, et elus ongi ainult töö, puhatakse väga vähe või üldse mitte.

Veel enam: on juhtumeid, kus inimesed on ennast surnuks töötanud. Näiteks üks Indoneesia noor copywriter suri pärast seda, kui oli kolm päeva järjest ainult tööd teinud. Ärkvel hoidis ta end energiajoogiga. Sama juhtus Bank of America 21aastase töötaja Moritz Erhardtiga, kes töötas samuti kolm ööpäeva, vahepeal kordagi magamata.

TTÜ tööstuspsühholoogia instituudi lektor Mart Murdvee ütleb, et meil on praegu suurepärane võimalus ennast haigeks töötada. Huvitaval kombel kehtib siin autonoomia paradoks: on palju töid, mida saab teha autonoomselt, näiteks kodukontoris, mis peaks ju andma vabaduse. “Tüüpiline mõtteviis on see, et kuna ülemus lubab mul nii töötada, siis järelikult ta usaldab mind. Ja et usaldust ära teenida, pean tööd tegema palju, väga kiiresti ja hästi. Ehk ma justkui olen iseseisev ja oma aja peremees, kuid tegelikult panen ennast ise veel rohkem puuri. Kui ülemus istuks minu kõrval, siis ma ennast nii palju ei piitsutaks,” selgitab Murdvee.

Pidev kättesaadavus sööb närvid seest

On firmasid, kus eeldatakse vaikimisi, et kui töötaja kasutab ettevõtte sülearvutit või telefoni, peaks ta justkui kogu aeg kättesaadav olema. Ja ta ongi. See aga võib viia inimesed olukorrani, kus nad töötavad senisest palju rohkem, peaaegu kunagi ei puhka ja põlevad lõpuks läbi. The Global Benefits Attitudesi üle maailma enam kui 22 000 töötajat hõlmanud uuring tõi välja, et iga kolmas töötaja pidas tehnoloogiat, mis tegi nad oma tööandjale pidevalt kättesaadavaks, stressiallikaks. Kusjuures tööandjatest arvas nõnda vaid 8 protsenti. Mõned USAs tehtud uuringud on näidanud, et töötajad, kes pidevalt oma e-kirjakaste kontrollivad, puhkavad halvemini välja ja neil on ka kehvemad peresuhted. Ka peetakse nutitelefone väga suureks süüdlaseks selles, et inimestel on aina enam unehäireid – ekraani sinine valgus ärritab ja takistab uinumast. Rääkimata sellest, et kui leiad hilisõhtul oma postkastist ülemuse kirja järjekordse tööülesande või küsimusega, on üsna raske rahulikult ja muretult uinuda. Ka TTÜs on uuritud inimeste käitumist ja stressitaset seoses e-kirjadega. Ühes uurimuses ilmnes, et inimesed kardavad esmaspäeva hommikuti oma kirjakasti avada, sest seal võib oodata suur hulk vastamist vajavaid kirju. Mure ootavate tööülesannete pärast saadab inimesi koguni terve nädalavahetuse, psühholoogid nimetavad seda esmaspäeva hommiku e-kirja sündroomiks.

Koolitaja Jaana Liigand leiab, et tehnoloogiat ei saa siiski üleliia süüdistada selles, et töö meile muret valmistab, seda teevad ikkagi peamiselt viletsad inimsuhted. “Kui sulle helistab laupäeval meeldiv kolleeg ja tahab tööasju ajada, siis annad talle selle ju andeks,” ütleb Jaana Liigand. “Tehnoloogia on tegelikult meie tööelu väga palju mugavamaks teinud, kuid tõsi, see eeldab, et inimene teadvustab endale puhkuse ja väljalülitumise vajalikkust.”

Eriti soovitab Jaana Liigand puhkamise peale mõelda nendel, kelle tööaeg ei ole kindlalt piiritletud. “Tuleb õppida valehäbi ja süütundeta ei ütlema ning võtta realistlik hulk ülesandeid,” ütleb ta. “Iga päev peaks tunni-kaks jätma endale omaette olemise aega, n-ö akude laadimiseks. Oluline on seda teha iga päev, sest nädalavahetusega ei puhka välja, kui varasemad viis päeva on ainult töötatud. See aeg peaks olema selline, kus telefonile ei vasta, arvutit ei vaata ja teed midagi tööst erinevat ning meeldivat, kas või jalutad väljas.”

Nädalavahetusel oleks muidugi mõistlik ennast täiesti välja lülitada. “Metsa vahest tänapäeval telefonita ei lähe, aga arvuti tasuks kodus kinni ja eemale panna, tekitada teadlikult endale seadmevaba aega,” ütleb Jaana Liigand. “Olukord “ma töötan kogu aeg” ei ole tegelikult normaalne. See viib lõpuks läbipõlemiseni – see võib juhtuda isegi väga armastatud tööd tehes.”

Keelaks töövälisel ajal töökirjade lugemise?

Mart Murdvee räägib, et prantslased tahtnud inimeste säästmiseks lausa seadusega ära keelata nii e-kirjade saatmise väljaspool tööaega kui ka nende lugemise. “Tööaja kontroll on seoses võimalusega 24/7 töötada muutunud väga raskeks. Väga levinud on, et tööd tehakse tööajal ja pärast õhtul kodus ka veel. Muidugi käib see millegi arvelt,” ütleb ta.

Väga suur stressiallikas on multitasking ehk mitme asjaga korraga tegelemine ehk rööprähklemine. Ja see on sõna otseses mõttes rähklemine, sest kõik uurimused näitavad, et mitut asja korraga tehes on inimeste produktiivsus väiksem. “Kogu aeg on palju asju korraga käsil, kuid tegelikult ei saa midagi korralikult tehtud,” ütleb Murdvee. “Tohutu rabelemine ja vilets tulemus.” Tänapäeval on suur probleem ka pidevad töökatkestused, mis häirivad keskendumist ja süvenemist. Ütleb keegi midagi Skype’is ja kohe aken plingib, tuleb e-kiri või laigib keegi Facebookis sinu postitust – piiksatus. Enamasti jätame siis töö ja vaatame, kes meiega suhelda tahab, võib-olla ka vastame kohe. Et tagasi endise tegevuse juurde pöörduda, on vaja aga veidi puhata ja end ümber lülitada. Ühe USAs tehtud uuringu põhjal väidetakse, et pärast katkestust kulub uuesti töösse lülitumiseks keskmiselt 64 sekundit. Ja nii iga kord! “Minu soovitus on küll elementaarne – seadistage postkast nii, et ta ei annaks kirja saabumisest kohe märku, vaid näiteks iga tunni tagant,” soovitab Mart Murdvee. Viimase aja teema on maailmas järjest enam tehnoloogiline tööpuudus ehk see, kuidas tehnoloogia võtab üle töökohti ja osa ameteid kaob. Tõsi, teisalt tehnoloogia ka loob uusi ameteid, kuid see olukord eeldab inimestelt pidevat kohanemist ja ümberõpet. Taas üsna palju stressi. “Tehnoloogia on muutnud kõiki ameteid ja osa töid on nende pärast kadunud või kadumas. Kas või näiteks sekretärid – masin teeb kohvi, nõudepesumasin peseb nõud ja kes enam ikka firma üldnumbril helistab, kui kõigil on mobiiltelefonid,” räägib Murdvee. “Päris kindlasti ei saa praegu enam nii, et õpid ühe ameti ja töötad selles elu lõpuni. Õppida on vaja kogu elu ja tõenäoliselt ka ametit vahetada.”

Stressivaba tööd pole olemas

Aeg-ajalt seatakse ritta maailma kõige stressirikkamaid ja -vabamaid töid. Edetabeli eesotsas on tavaliselt sellised ametid, nagu tuletõrjuja, palgasõdur, ajakirjanik, politseinik, ja teises otsas näiteks raamatukoguhoidja, juveliir ja ülikooli õppejõud. Viimase peale Murdvee vaid muigab ja ütleb, et stressivaba tööd pole olemas. “Stress on meie ellujäämise süsteem, me ei saa ilma selleta eksisteerida. Häda on selles, et stressireaktsioonid pärinevad sadade aastatuhandete tagant ja valmistavad meie keha ette tegutsemiseks – kas võitlemiseks või põgenemiseks. Aga kui ülemus meid sõimab, siis me ei saa talle kallale minna või ära joosta. Me ei saa midagi teha ja see olukord lõhub meie organismi,” selgitab Murdvee.

Samas on võimalik stressi vähendada, kui hoida inimestega paremaid suhteid, kokkulepetest kinni pidada ning tähtsad asjad omavahel läbi arutada, ütleb ta. “Tihti tulenevadki stressiolukorrad sellest, et reeglid on kokku leppimata. Öelge oma ülemusele, et pärast kella 18 te enam tööasjadega ei tegele. Kui teil on tööandja antud telefon, lülitage see välja. Samamoodi peaksid ka juhid arvestama, et tööga tegeldakse tööajal ning inimestel on vaja ka puhkeaega. Näiteks võiks inimestele tööülesandeid jagada pigem hommikul, mitte aga õhtul enne kojuminekut, nagu tihti tehakse.”

Jaana Liigand ütleb, et tööga seotud stressi tuleb lihtsalt õppida haldama ja tegelikult me ise valime, kas stressame tööasjade pärast või mitte. “Stressi põhjustavad tavaliselt inimsuhted ja kuigi me ei saa muuta teisi inimesi, siis ekstreemsel juhul saame ju töökohta vahetada,” räägib ta. “Samuti on võimalik muuta oma suhtumist töösse ning õppida oma enesetunnet leevendama näiteks jooga- või hingamisharjutustega. Inimene saab tegelikult vägagi ise otsustada, kas ta elab pidevas kurnatuses ja tööga ülekoormatuses või mitte.”

Maailma stressirohkeimad ametid:

1) palgasõdur
2) sõjaväelane
3) tuletõrjuja
4) lennukipiloot
5) ürituste korraldaja
6) avalike suhete juht
7) tegevjuht
8) ajakirjanik
9) politseinik
10) taksojuht

Maailma väikseima tööstressiga ametid:

1) professor
2) rätsep
3) meditsiiniseadmete tehnik
4) juveliir
5) meditsiinilabori tehnik
6) audioloog
7) dietoloog
8) juuksur
9) raamatukoguhoidja
10) puurpingi operaator

Allikas: CareerCast.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta jaanuarikuu ajakirjas.

0 kommentaari