2
fotot
Jaga:     
Uudised

Ultrajooksja tagasivaade 2017. aastasse

Minu hooaeg algas väga keeruliselt. Esimene jooks oli tegelikult Ida-Virumaal toimunud Kindral Tõnissoni jooks. Suutsin rajal täiesti ära eksida, koos minuga paar inimest veel. Samas oli vahva esimesena finišeerida ja näha tagumiste meeste nägusid. Vähemalt sai künkaid katsetada ja tore oli sellegipoolest. Hea, et ikka otsustasin kokkuvõtte teha, sest muidu ei oleks üldse enam meeles olnud.

Narva Energiajooksul ei tundnud ma end üldse kindlalt, trenni oli liiga vähe tehtud ja ootasin pingsalt oma pühhiaatriaega, et lõpuks oma vaimse seisundiga tegeleda. Enne Vägilase jooksu sai see elumuutev samm end aidata tehtud ja kõik hakkas justkui elus liikuma. Kirjutasin elulugu vihikusse ja püüdsin endale andestada "vead" ja leppida sellega, et ei tohi muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa. Tore oli näha esmakordselt oma silmaga Mardot, Heikit ja Heimarit ja nende kolme mehe toel see esimene seiklusjooks läbida. Tõstsid meessoo mainet minu silmis ja andsid kõvasti julgust, et teinekord oma mugavustsoonist välja tulla ja midagi uut ja põnevat proovida. 

Ida-Virumaal tunnen end kui kala vees. Nii see naiste staadionimaratoni rekord mulle tuli. Mind armastatakse ja see tunne on vägev, nagu täiesti erapidu ja poolehoid.

Lähtel läbisin raja Mardoga ja taas väga äge loodus, künkad ja takistused. Veeliug oli eriti huvitav ja uudistamist jätkus. Sai ka jalad kõhu alt vahepeal välja tuua.

Rakvere Ööjooksult ootasin uut 10 km rekordit, mis jäi purustamata, aga ega kaua mossitada ei saa. Positiivne oli see, et kohtusin esmakordselt Gerlyga ja ehk õnnestus tallegi veidi motivatsiooni jagada.

Tallinna Maratonil oli tagasihoidlik plaan, aga väga ilus ja hea kogemus. Ei olnud liigset pingutust vaid kulgemine ja palju lobisemist, nagu maailma lihtsam tegevus oleks maratoni läbida. Tempomeister Andruse kõrval taas nagu broneeritud koht. Isiklik rekord tuli mahedalt.

Iisaku Rahvajooks tuli juhuslikult, kiirustades, kuid naiste esikoht tuli üpris ootamatult. Mäest üles ja alla- nii see käis.

Viivikonna on maagiline ja seekord läksin nautima. Jah, jooksmist saab ka nautida, ei peagi alati hingetu olema. Ja minu viimane koht tuli, tahtlikult ja planeeritult.

Sillamäe oli mõrudalt magus. Sain eesmärgi täidetud, et Heleeni rekord üle teha, kuid oli minust palju võimekamaid jooksjaid. Lisaks tekkis kellaprobleem ja läksin liiga närviliseks. Õpetas rohkem teekonda nautima. Neljas koht, kuid kodus leidsin kivi-minu nioobium ja aitäh kallile tütrele, kes oskab üllatada kui seda kõige rohkem vaja läheb.

Haanjas olid lootused suured, kuid tervis ei jõudnud tahtele järgi. Otsustasin enda heaolu põhjal see piin lõpetada ja kunagi taas proovida ja võita. Esimene katkestamine.

Üldse on nii palju kohtumisi ja esimesi kordi olnud, et patt oleks nuriseda. Maratoniaeg paranes veidi ja paar esikohta tõstsid meeleolu. Kindlasti arendav, õpetav ja meeleolukas aasta jäi seljataha.

Suured kiidusõnad treeneritele Cris ja Hasso, kes on mul silma peal hoidnud ja vahel pilvedelt alla tõstnud!

Treener Cris Poll - Karmeni hooaeg 2016/17 läbi minu silmade: Sellele eelnev hooaeg lõppes uue Eesti naiste tipptulemusega 24 h jooksus, Prantsusmaal, Albis. Seejärel tuli taastumisperiood ning detsembrist oli aeg alustada ettevalmistustega uueks hooajaks. Motivatsiooni ja tahtmist oli! Kuna Karmenil on ka emaroll täita, siis ei ole olnud alati kõige lihtsam seda aega leida. Väikene paus tuli sisse ning oli lootust, et kevad-suvel saab plaani järgi treenima hakata.Karmeni jaoks oli see hooaeg väga muutuste ning eneseleidmise rohke. Alustades treeningutega uue treeneriga tuli kohaneda ning enda eesmärkide suunas edasi liikuda. Ei olnud lihtne, kuid oli vajalik hooaeg. Tahtejõudu on Karmenil alati olnud ja usun, et targalt ja järjepidevalt treenides on kõik võimalik! Kuna nüüd on eneseusk ja enesekindlus kõvasti kasvanud, siis siit jääb vaid üle kõvasti vaeva näha! Palju kvaliteetseid kilomeetreid!

Treener Hasso Paap - ISELOOMUSTUS: Kui alustasin Karmenile treeningplaanide tegemist ja temale jooksutreeningute andmist, siis oli kohe näha tema väga suur motivatsioon. See aga võib olla nii positiivne kui ka mõnes olukorras mõneti negatiivne omadus. Nimelt liigne motivatsioon võib viia vahest ületreeninguni või tekitada peas liialt suuri ootusi eesmärkide täitmise osas. Minu kui treeneri ülesanne sel puhul on säilitada nö külma pead ja hoida eesmärke reaalsetena. Jooksva aasta vältel on Karmen kindlasti saavutanud taas parema füüsilise toonuse ning arenenud on tema jooksutehnika ja ka kiiruslikud võimed. Uueks hooajaks soovitan Karmenil leida võimalikult hea rütm treeningute ja puhkuse/taastumise vahel (eeldab igapäevaelu, töö ja trenni head planeerimist) ning keskendumist 2-3 kindlale võistlusele, milles siis endast maksimum anda.

Loe Karmeni blogi http://jooksublogi.blogspot.com.ee/.

0 kommentaari