Maratoonari uus projekt: unetusest vabaks!
Pühapäeval oli pikk jooks plaanis (18km), kuid võtsin aja maha ja püüdsin puhata. Kõik emotsioonid olid positiivsed, kuid keha tundus justkui vare..tegin keerulise otsuse olla ja lihtsalt koguda end.
Unetunnid olid väga kesised ja konsulteerides treeneriga tundus mõistlik kehale puhkust anda ja püüda uni tagasi rütmi saada.
Hilisöised jooksud hoiavad erksana, kuid kuhugi mujale pole ka neid lükata. Hommikud on kiired ja varajased, õhtuti saab naudinguga kulgeda. Püüdsin hoida ära läbipõlemist ja leppisin ainult kolme minitrenniga. Emotsioone oli palju...
Maal magasin tunduvalt paremini kui linnas. Muutused ja stress/ärevus käivad käsikäes ja võitluse asemel püüan sujuvalt vooluga kaasa minna ja samal ajal endast alati parim anda.
Polar M430 andmeil on asi veel õnnetum kui reaalis... aga nullide asemel on paar tundi und tegelikult olnud.
Loodan, et Haanjas suudan olla juba tegijam kui tänasel päeval end kogudes. Teadagi, et areng ja tagasilöögid tulevad, kuid veidi meeleolulangust trennialaselt ikka tuli. Õnneks muud eluvaldkonnad on tõusujoones.
Seda ka veel, et minuni on jõudnud taas pihutäis imelisi ja suure südamega inimesi. Tossumure saab ka lähipäevil lahenduse ja kui luba küsitud kirjutan ka täpsemalt, kes see hea hing mulle abikäe ulatas.
Loe Karmeni jooksublogi http://jooksublogi.blogspot.com.ee/.
