Soojenduseks matk vulkaan Vesuuvi kraatrini
Sõbralt saadud vihje ja Google’i info tulemusena võtsime reisi eelviimasel päeval sihiks just Vesuuvi kraatri ning sama vulkaani tuha alla jäänud Pompeii linna külastamise.
Vesuuv asub Napoli lähedal Campanias ja paistab oma 1281 meetriga silma sealsel rannikul ilutsevatesse linnadesse. Pursanud on vulkaan rohkelt ja viimati juhtus see 1944. aastal. Siiani peetakse seda üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks. Vulkaanipurske risk ei sega aga selle läheduses elavat 3 miljonit inimest, kes 79. aastal toimunud legendaarse hävingu ilmselt unustanud on…
Võiks ju eeldada, et vulkaani, mida on kilomeetrite kauguselt näha, leiab kergelt üles. Aga oh ei! Kuuldavasti viivad vulkaani tipu suunas üksikud autoteed ja internetist leidsin kaks ametlikku parklat, kust edasi tuleb kas bussiga või jala minna. Ilma igasuguse eelistuseta võtsime sihiks 1 km kõrgusel asuma pidanud variandi aga sinna kohale jõudes ootasid meid ees suletud väravad.
Kultuurišokina eelnes väravatele kitsas mäkke roniv tee, mille ühel pool laius kummituslik põlenud kiitsakatega puudega mets. Teisel pool ilutsesid aga UHKED villad ja kuurordid, mida eelkõige pulmadeks kasutatakse. Kontrastne!
Taaskord guugeldamise tulemusena õnnestus siiski leida ka teise parkla asukoht, kuhu ca pool tundi hiljem jõudsime. Auto tuli jätta tasulisse parklasse ehk tee äärde ja sealt edasi minna kraatrini kas jala või minibusisga. Teadmata täpselt kui pikk teekond ees ootab, tasusime edasi-tagasi sõidu eest 2 eurot/in ja jõudsime loetud minutid hiljem järgmise parklani. Täpselt ei saanudki aru, kellel oli privileeg peale turistibusside sinna sõita. Seal oli putkast võimalik osta Vesuuvi pargi pilet ja 10 eurot vaesemana alustasime oma teekonda.
Viited olid puudulikud ja nii lonkisime esialgu võõra seltskonna sabas, hiljem täiesti omapäi kiitsakat rada pidi mäest üles. Ilm oli tuulevaikne ja soe, isegi palav, nii et täiendavad riided tundusid ülearused. Marssisime aeglasel sammul looduse vaikuses mööda juhisteta teed, mis nagu uss meid kuhugi kõrgemale suunas. Alla ei raatsinud ka enam minna, kuigi ainsad sildid, mida nägime, viitasid juba läbitud piletimüügile…
Vulkaani tipus tormas meie suunas proua asjapulk, kes suurte silmadega pärima hakkas, kust ja miks me tuleme ning teatas, et peame ikka piletid ka ostma. Segukeeles õnnestus mul talle selgeks teha, et meil on piletid ja temal omakorda mulle, et me tulime suletud rada pidi. Selle aasta augustis olevat mäel metsatulekahju olnud ja seetõttu on teine rada suletud. Me olime aga jätkuvalt rahul, et eksinuna inimtühja ja vaikset rada nautides üles tulla saime.
Kraatri juures oli õhk jahedam ja ümbritsev olustik sünge. Turiste oli rohkelt ja kõigile kohale jõudnutele avanes võimalus ka suveniiri ning süüa-juua osta.
Kraatrile saab läheneda mitmest vaateaugust aga päris tiiru peale teha ei saa, pigem pool sellest. Veidi hirmutavana tuli ka sel päeval kraatrist tossu ja Vesuuvi tippu ümbritsevad tumedad pilves lisasid asjale ehedust juurde.Fotod siin ja seal ning olimegi oma elamuse kätte saanud. Retk üles kraatri juurde oli äge, ilusad üha kõrgemalt avanevad vaated Vesuuvi ümbritsevatele linnadele ja suursugune kraater on seda suhteliselt lihtsat teekonda väärt.
Alla suundusime siiski õiget rada pidi, mis oli kaasturistidest tulvil ja oluliselt laiem, laugem ning lühem. Saime veelkord kinnitust, et kogemata ringiga minek oli end ära tasunud. Kui võimalik valida, siis soovitan putkadest vasakule jäävat rada aga ei julge garanteerida, et see avatuse korral sama inimvaene on.
Huvilistel soovitan kindlasti kaasa võtta veepudel ja näiteks sall, kuna üleval on temperatuur madalam (suvel pole vast vaja). Tundus, et kraatri juurde annab sõita ka rattaga või isegi joosta, kui vaid jaksu on. Meie sammusime mõõdukas tempos aga sellegipoolest tundsin, kuidas süda puperdab ja aeg-ajalt tegime ka vaate- ning puhkepeatusi. Mõtlesin seal omakeskis, et Kilimanjarol on kindlasti veelgi rahulikum tempo aga oluliselt keerulisemates tingimustes tuleb vastu pidada mitmeid päevi. Vesuuvi vallutus andis minimaalse ettekujutuse, mida mäeretk tähendab ja suurendas veelgi veebruari ootust!
Loe teekonnast Kilimanjarole http://www.kilimanjarole.ee/.
