Uudised

Mis juhtub, kui ... ma olen PURJUS (15)

Robert Aps, 25. juuni 2017, 11:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Alkoholi tarvitades ei muutu ainult enesetunne, vaid joogi mõjust saavad osa kõik suuremad organid. Kuidas ikkagi alkohol meie keha mõjutab?

Mis põhjustab purjusoleku?

Joovet on selgelt tunda hetkest, mil alkohol hakkab peaaju tegevust mõjutama. Aju on jaotunud funktsionaalseteks osadeks, mille talitlusele hakkavad promilliga joogid järk-järgult toimet avaldama.

Alkohol muudab närvirakkude retseptorite omadusi ja häirib närviimpulsside ülekannet. Kõigepealt toimib alkohol käitumist reguleerivas ajuosas. Järgmisena jõuab alkohol hipokampuseni, mis vastutab emotsioonide ja mälu eest.

Kangete jookide koguste kasvades ei jõua maks alkoholi lõhustamisega järele. Seejärel hakkab alkohol häirima peaajus paikneva tasakaaluelundi tööd. Väga suurte koguste tarbimisel tekib eluohtlik olukord, sest alkohol jõuab ajupiirkonnani, mis reguleerib elutähtsaid funktsioone, nagu hingamist.

Meeleolu sõltub joobeastmest

Kerge joove parandab enesetunnet ja vähendab enesekriitikat. Kõrvalt vaadates tundub inimene lõbusam, jutukam ja hoolimatum. Liigutused muutuvad küll elavamaks, ent nende täpsus pole enam endine. Alkohol võib võimendada enne vägijoogi tarbimist domineerinud emotsioone.

Keskmise joobeastmega on kriitikameel sedavõrd vähenenud, et oma tegusid võidakse hiljem kibedalt kahetseda. Meeleolu võib kõikuda ühest äärmusest teise.

Raske joobe korral on keeruline rääkida emotsioonidest, sest algab teadvuse hägunemine ning ümbritsevale reageerimine muutub aina pingutavamaks.

Alkohol ja seedeelundkond

Pärast manustamist liigub jook esmalt kõhtu, kust osa alkoholist imendub vereringesse. Alkohol ärritab kõhtu ja suurendab seedemahlade tootmist. Imendumata jäänud alkohol liigub edasi peensoolde ja selle vereringesse imendumine jätkub. Alkoholi ja seedeelundkonda ärritavate ravimite (näiteks aspiriini) koos tarvitamine võib viia maohaavandite, gastriidi ja sisemise verejooksuni.

Alkohol ja süda

Alkoholi tarbimine mõjutab südametöö kiirust ja vererõhku. Mõned uuringud on näidanud, et väga mõõdukad alkoholikogused võivad südamele kasulikud olla. Kindel on see, et keskmised ja suured alkoholikogused suurendavad märgatavalt südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Mõju ajule ja närvisüsteemile

Alkohol mõjub kesknärvisüsteemile depressandina ja vastupidiselt levinud arvamusele ei ole kanged joogid stimulaatorid! Pärast joomist võtab alkoholi ajuni jõudmine aega vaid 30 sekundit. Kesknärvisüsteemile avaldatav mõju ilmneb nii käitumise, tasakaaluvõime kui koordinatsiooni muutumises. Üliraskes joobes inimesel võib seiskuda hingamine.

Alkohol ja maks

Alkoholi lõhustavad maksaensüümid. Keskmiselt suudab maks toime tulla ühe alkoholiühikuga tunnis. Sellest rohkem tarbides hakkab alkohol kogunema verre ja kudedesse, jäädes ootama ümbertöötamist.

Mitu promilli?

  • 0,01–0,06 – füsioloogiline alkoholisisaldus veres
  • 0,07– 0,19 – toitumisest tulenev alkoholisisaldus
  • 0,20– 0,49 – alkoholi tarvitanud, ent kliiniliste tunnusteta
  • 0,50– 1,50 – kerge joove
  • 1,51–2,50 – keskmine joove
  • 2,51–3,00 – raske joove
  • 3,01–5,00 – üliraske eluohtlik joove
  • 5,00 > – surmav joove

Allikad: Tervise Arengu Instituut ja välismeedia.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2012. aasta juunikuu ajakirjas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee