Liigume | Sisuturundus

Murrame päikesekreemi kohta käivad müüdid! 

Sisuturundus, 11. mai 2017, 13:13
Mida eredamalt paistab päike ja napimaks muutuvad rõivad, seda enam koguvad hoogu jutud päikesest ja päikesekaitsekreemidest. Millised neist on enam levinud müüdid ja kuidas kaitsta end päikese eest päriselt?

1. müüt: Loomulikult jumekas nahk ei vaja päikesekreemi.

Samal teemal

Päikese eest ei pea kaitsma end vaid väga heleda nahaga inimesed – ultraviolettkiirguse toimel aset leidev enneaegne vananemine ja päikesepõletused võivad kimbutada igaüht. Loomulikult tumedam nahk pakub päikese eest esialgu küll rohkem kaitset ja saab harvem põletada, ent vajab siiski kaitset lühemaajalisest SPF6 või -10 kaitsefaktoriga päikesekreemist. Loomulikust veelgi paremat jumet igatsedes võib kasutada kaitsekreemi koos pruunistajatega, näiteks Australian Gold SPF6 Spray Gel with Bronzers tootes on selline kooslus olemas. Ideaalne päevitus on saavutatav ka segades päikesekaitsekreemi näiteks nahale pihustatava õlideseguga Intensifier Dry Oil Spray, mille koostisesse kuuluvad päikest hästi püüdvad ja samal ajal nahka hooldavad porgandiseemneõli, teepuuõli, banaaniekstrakt, musta kreeka pähkli ekstrakt, aaloe, pantenool ja vitamiin E.

2. müüt: Kui hommikul sai näole ja kehale päikesekreemi kantud, on terve päev muretu.

Kahjuks ükski päikesekaitsekreem ei paku päikesepõletuse eest kaitset terveks päevaks. Tunde intensiivse päikese käes viibides on iga 40 minuti tagant soovitatav päikesekaitsekreemi uuesti naha peale kanda, lisaks õigustavad end peakatted, päikeseprillid ja pikemad rõivad. Peale käsivarte, õlgade ja säärte tuleb kaitsta ka õrna näonahka. Viimast kaitseb päikese eest mitmeti hooldav, kerge ning hästi imenduv Australian Gold SPF 45 hüpoallergiline õli- ja parabeenivaba näokreem, sisaldades rikkalikult C- ja E-vitamiini ning rohelise tee ekstrakti. Ka huuli tasub hoida päikesepõletuse eest ja kanda neile näiteks meeldivalt pehmet Australian Gold SPF30 huulepalsamit. 

3. müüt: Pilvise taeva ja talvise ilmaga päikesepõletuse ohtu pole.

Kuigi võiks loota vastupidist, mängivad ilmaolud päikesepõletusest hoidumisel pigem väikest rolli. Ka pilved suudavad blokeerida kõigest kuni 20% päikesekiirgusest. Lisaks võivad lumi, liiv ja vesi peegeldada kuni 70% päikesevalgusest, mis neid tabab. Sellepärast tasub isegi talvistes oludes suusatama minnes mõelda oma näonaha kaitsmisele ja haarata kaasa mugavalt kasutatav näokaitsepulk Australian Gold Face Guard SPF 50. Lisaks vajavad lumistel radadel kaitset nii päikese kui ka tuule eest huuled, milleks sobib kasutada näiteks aaloe, vitamiin E ja lanoliiniga rikastatud Australian Gold SPF 30 huulepalsamit.

4. müüt: Suurem kaitsefaktor takistab päevituse teket.

Isegi väga suure numbriga SPF kaitsefaktoriga päikesekreem ei takista päevituse teket täielikult. Eksootilises kliimas on puhkuse lõpus ka tugeva kaitsekreemiga hea päevitustulemus nahal märgatav. Sellegipoolest annab suurema numbriga kaitsefaktor mõne protsendi lisakaitset ja erakordselt heleda nahaga inimeste jaoks võib see kogu elu jooksul omada märkimisväärset mõju.

Inimesed on hakanud müüte uskudes muretsema, et päikesekreemi kasutamine vastupidiselt nahavähi riski vähendamisele hoopis suurendab seda. Antud müüti kinnitab aga hiljuti Austraalias tehtud viis aastat kestnud uuring. Uuringusse kaasati 1621 inimest, kellest 812 osalejat pidid kasutama laia spektriga päikesekreemi iga päev, ülejäänud 809 jätkasid oma vanade harjumustega ehk kasutasid päikesekreemi 1-2 korda nädalas või üldse mitte. Pärast kümmet aastat selgus, et igapäevaselt päikesekreemi kasutavatel inimestel oli tekkinud melanoomi poole vähem.

6. müüt: Päikesekreem ei lase nahal hingata.

Kui päikesekreem sisaldab hulganisti keemilisi koostisosi, võib see tekitada nahale raske tunde ja ebaloomuliku kile, mis takistab naha loomulikku hingamist. Küll aga ei kehti see kõikide päikesekaitsekreemide kohta. Australian Gold´i toodete koostisosad on võimalikult kerged ja looduslikud, hooldades nahka, lastes sel hingata ja kaitstes tõhusalt ka päikesepõletuse eest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee