Uudised

MARIA TURBA: Unistus saab reaalsuseks kui selle nimel pingutada! 

Maria Turba, 29. jaanuar 2017, 17:00
Foto: MariaTurba
Olen üsna pikalt tahtnud oma blogile taas elu sisse tuua, kuid ootasin just tänast päeva. Pole väga stabiilselt oma eluga siin edasi liikunud ja on palju kukkumisi ja muidugi õnnestumisi ka. Kuid põhjalikult täiesti reel ma pole. Mul on kõrval paar inimest ikka kes on mulle toeks kui ma kaotan igasuguse kontrolli ja on üsna keeruline oma keha ja mõttega edasi minna.

Kuulen pidevalt teiste suust, et treenin liiga palju. See tõesti on minu väljapääs või puhkus tegelikult. Ma lähen trenni ja lahkun sealt enamasti superhea meeleoluga ja ongi päev korras. Aga mida see siis mu kehaga on teinud? Ja kas see on teadlik tark treening? Nimelt aasta olen üsna sama peegelpildiga olnud kui mitte isegi halvemaks läinud. Raskusi saalis ma pole väga lisanud juurde ja siis ongi mõttetu ajakulu. Rapsin oma rühmakates oma 500 kalorit maha ja lähen näljasena koju? Samal päeval teen äkki veel mõne trenni või enne hommikul saali. Keha mul muidugi jõuab, aga kasulik see väga pole olnud. Kaloraaži olen hoidnud 1600-1800 ringis ja vahepeal treeneri soovitusel ka vähem, dieedi mõttes. Paraku mu keha ei harjunud sellega ja olin mõned päevad täiesti siruli.. Peale seda kirjutasin oma toitumisnõustajale kellega kaotasin siis eelnevalt kilosid. Tänu temale ma ilmselt tegingi kannapöörde ja kirjutasin Romanile, treener keda ta soovitas kohe esimesena mulle ka aasta tagasi. Kui ma midagi ettevõtan siis ka ma väga püüdlen selle poole. Mõtlesin siis pikalt ja kirjutasingi, kirjutasin nii otse ja oma eesmärkidest kohe talle, et vaadata kuidas ta reageerib. Polnud varem rääkinud sellest väga ja ainult 1-2 lähedast inimest teadis sellest.

Nimelt tahaks jõuda nii kaugele, et suudan oma äärmustest lahti lasta ja liikuda, areneda saalis nii palju, et jõuaks lavavormini. Jah, unistan üsna suurelt. Mõte tuli juba ülekaalulisena, aga seda ma siis ei rääkinud küll kellegile, keegi isegi ei uskunud, et viitsin trenni teha seega see oleks ilmselt palju nalja valmistanud. Roman vastas väga positiivselt ja on valmis minu eesmärgi poole püüdlema. Just, see on ka üks põhjus miks ma alustasin blogi elu sisse toomisega on see, et kui ma seda avalikult teen, siis mul on motivatsioon üsna kõrgel koguaeg. Jah eesmärk on üsna suur ja kauge veel, aga absoluutselt mitte võimatu. Kuid alustame siiski samm,sammu haaval. Toitumine on mul piisavalt paigas vaid on vaja stabiilsust ja jagamist. Jagamist just sellega, et ma ei satuks äärmustesse. Õnneks, seda vist oskab mind treener aidata. Vähemalt rääkisime sellest :)

Täna siis tegime esmase trenni. Ma üllatusin väga positiivselt. Väga põhjaliku ülevaate sain treeningplaanist, harjutustest, tehnikast (mida ka minul vaja taaskord meenutada) ja ka oma  toitumisest. Ütlen nii, et ma usun juba ise endasse rohkem peale tänast päeva.

Igatahes saalis ma hakkan taas tegema 3x nd sellest ühe korra Romaniga. Ülejäänud päevad jäävad taastumiseks ja aeroobse peale, üks päev võiks täiesti vaba olla. Kuulasin siis taastumist  ja suunurgad tahtsid allapoole vajuda koguaeg. See, et ma jõuan teha see ei näita midagi, peegelpilt ei muutu sellest, et teen rühmakaid järjest. Lihasmassi kasvatamine ja selle hoidmine on ka minu jaoks omamoodi kunst kuna pean õppima taastuma. Eks näis mis saama hakkab. Usun, et saame hakkama! Muidugi kohe esimese asjana ütlesin, et käin tantsimas ja selle tahaks ka oma plaani siiski ära mahutada. Seega 4x nd käin ikka trennis. Ülejäänud päevad hmm.. kõnnin, jooksen... puhkan :)

Ma küll, tõesti ei usu oma silmi, et ma seda ka avalikult kirjutasin. Kuid mul on vaid rõõm seda ka teiega jagada. Nüüd vaid loodan,et mu lähedased suudavad mind kannatada ja olla toeks. Love you!

Ja muide, mis mõtet on unistustel kui ei püüdelda nende poole? Unistus peaks saama reaalsuseks kui selle nimel pingutada. Olen alati seda meelt olnud. :)

Loe ka teisi Maria Turba postitusi http://mariaturba.blogspot.com.ee/!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee