Uudised

Teed TRENNI aga kaotad maratonidel ikka ida-aafriklastele? Vaata, miks see nii on 

Martin Mooses, 28. jaanuar 2017, 17:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Viimasel kahel kümnendil on maailma tipptasemel kesk- ja pikamaajooksjate seas toimunud oluline muutus rasside osas. Ida-Aafrika jooksjad, näiteks keenialased ja etiooplased, domineerivad enamikul distantsidel 5000 meetrist kuni maratonini. 26 aastat tagasi domineerisid eurooplased 800 meetrist kuni maratonini. Kuues kõigi aegade maailma 20 parima edetabelis 800-st meetrist kuni maratonini oli eurooplasi 48,3%, aafriklasi 26,6%, millest keenialaste osa oli 13,3%. Enamik maailma rekordeid kuulusid eurooplastele ning kuldmedali võitmine OM-il eurooplaste poolt ei olnud haruldus.

Käesolevaks hetkeks on eurooplaste saavutuste osa kahanenud 11,7%, kuid aafriklaste osa on kasvanud lausa 85%-ni, millest keenialastele osa on 55,8% (IAAF Kõigi aegade edetabel, juuli 2003). Euroopa jooksjate osatähtsuse vähenemine ei ole tingitud sellest, et nad jookseksid varasemast aeglasemalt, vaid just Ida-Aafrika jooksjad on muutunud palju kiiremateks. Keenialaste domineerimine krossijooksudes on veelgi suurem, kui staadionil.  

Enamus Keenia jooksjatest, kes on saavutanud väga häid tulemusi on pärit Kalenjin hõimust (koosneb 8 väiksemast hõimust). Kalenjin hõimu kogusuurus on ca 3-3,5 miljonit inimest, mis moodustab ̃10% kogu Keenia populatsioonist, kuid just see hõim on kogunud ca 75% kõikidest Keenia poolt võidetud tiitlivõistluste medalitest. Kalenjin alahõimudest on eriliselt edukas olnud Nandi hõim, kelle suurus on ca 3% Keenia kogurahvastikust. 2003. aastal avaldatud uuringu põhjal kuulus 45% rahvusvahelisel tasemel võistlevatest Keenia jooksjatest Nandi hõimu. Miks on Ida-Aafrika, iseäranis Keenia jooksjad nii head?

MAKSIMAALSE HAPNIKUTARBIMISE NÄITAJA (VO2max)

Tipptasemel jooksjatel on väga sarnased VO2max väärtused ning seetõttu on sarnase tasemega jooksjate puhul jooksu ökonoomsus parem võistlustulemuse prognoosija kui VO2max. Mitmed uuringud on näidanud, et sellel osal maksimaalsest VO2-st, mida suudetakse kasutada võistluse käigus on otsustav mõju võistlustulemusele. Di Prampero jt. (1986) uuringud näitasid, et oluline seos esineb võistlustulemuse, VO2max-i, võistlusel kasutatud võimaliku kõrge VO2max osa ning jooksu ökonoomsuse vahel ning et igal neist on oluline roll.

Spordifüsioloogid on varasemast ajast seisukohal, et inimese vastupidavust limiteerib maksimaalne hapnikutarbimise võime. Kõrge VO2max saavutatakse treeningutega ning suure osa sellest määrab ka geneetika. 

Puudub üksmeel selles, mis limiteerib VO2max-i. Enamik nõustub, et südame võimsus ning hapniku transpordisüsteem on põhilised, kuid oma väiksemat rolli mängivad ka perifeersed faktorid (kapillaaride tihedus) ning mitokondrite tihedus. Võrreldes Keenia jooksjaid Euroopa jooksjatega leiti, et keenialastel on kõrge VO2max (79,9 ml·kg-1·min-1), kuid see ei olnud oluliselt suurem, kui Euroopa jooksjatel (79,2 ml·kg 1·min-1). Selleks, et olla edukas jooksja, ei pea VO2max kindlasti olema 84-85 ml·kg-1·min-1. Uuringust Aafrika jooksjatega näidati, et sealsed sportlased suutsid joosta poolmaratoni keskmiselt ajaga 62:39, samas kui nende keskmine VO2max oli 71,5 ml·kg1·min-1. Weston jt. (2000) näitasid, et sarnase 10 km rekordiga jooksjatest on Aafrika jooksjatel madalam VO2max kui eurooplastel.

KAS TREENIMATA AAFRIKLASTEL ON JUBA NOORENA KÕRGE VO2max?

Võrreldes Nandi hõimust pärit treenimata poiste (1618 a) VO2max näitajaid Euroopa poiste VO2max näitajatega ei leitud erinevust. Küll aga kaalusid Nandi poisid keskmiselt 54 kg, samas kui Taani poisid olid ~12 kg raskemad. Kokkuvõtteks võib öelda, et noores eas ei ole VO2max näitajates olulisi erinevusi Aafrika ja Euroopa jooksjate vahel.

Maailma tipptasemel Keenia jooksjad on üles kasvanud maal, väikestes külades. Võrreldes Nandi hõimu linnas üles kasvanud poiste ja maa poiste VO2max näitajaid, oli see maapoistel ~10% kõrgem, sest maalapsed olid igapäevaselt rohkem seotud kehalise aktiivsusega. Kuigi maal kasvanud poiste VO2max näitajad oli üsna kõrged, olid need siiski oluliselt madalamad sellest, mis on vajalik saavutamaks tipptulemusi jooksualadel. Uurijad märkisid, et Nandi poiste VO2max väärtused olid üllatavalt heal tasemel võrreldes nende väga väikeste treeningmahtudega. Antud avastus viitab Nandi poiste paremale treenitavusele võrreldes eurooplastega.

Keenia jooksjad võivad olla eemal regulaarsetest ja tugevatest treeningutest mitmeid kuusid. Uuesti treeningutega alustades võivad nad aga taas saavutada maailma tipptaseme väga lühikese ajaga ning väikeste treeningmahtudega (isegi alla 1 kuu treenides). 

KÕRGE INTENSIIVSUS VO2max-ist

Võime säilitada kõrget protsenti VO2max-ist on tõenäoliselt parem võistlustulemuse ennustaja kui lihtsalt VO2max. On leitud, et hästi treenitud Aafrika jooksjad on võimelised jooksma nii 10 kilomeetri distantsi kui ka maratoni kõrgema protsendiga VO2max väärtusest kui Euroopa jooksjad. Teisisõnu Aafrika jooksjad suudavad läbida distantsi suurema intensiivsusega kui Euroopa jooksjad. Selline erinevus omab olulist tähtsust alates 5000 meetri distantsist ning on seda suurem, mida pikem on distants. Samas, uuringus Nandi ja Euroopa poistega leiti, et mõlemad jooksevad 5000 meetrit sarnase intensiivsusega maksimaalsest südame löögisagedusest.

Siit võib järeldada, et keenialaste võime kasutada suuremat protsenti VO2max-ist ei ole kaasa sündinud, vaid on hea treeningu tulemusel välja arendatud. 

On suhteliselt tugev seos I tüüpi (ehk aeglaste) lihaskiudude proportsiooni ning jooksutulemuste vahel, suurem aeglaste lihaskiudude osakaal viitab paremale jooksutulemusele. On leitud, et nii Keenia kui Skandinaavia jooksjatel on üsna kõrge protsent I tüüpi ehk aeglaseid lihaskiude. Samuti on sarnased aeglaste lihaskiudude protsendi osas treenimata Nandi ning Taani poisid (poiste keskmine vanus 16,5 aastat). Keenia juuniorite tasemel võistlevatel poistel oli sama protsent I tüüpi lihaskiude, kui täiskasvanud Keenia tipptasemel jooksjatel (~70% I tüüpi lihaskiude). Lõuna-Aafrika jooksjatel on I tüüpi lihaskiudude protsent väiksem, kui see on  Keenia jooksjatel, mis võib osaliselt selgitada seda, et keenialased on edukamad kesk- ja pikamaa jooksudes, kui teised Aafrika jooksjad. Erinevused lihaskiudude kompositsiooni osas on etniliste gruppide vahel väga suured. Näiteks lääne-aafriklastel on tavaliselt suhteliselt madal I tüüpi lihaskiudude osakaal (Ama et al 1986). 

LAKTAAT

Laktaat on ainevahetuse jääkprodukt. Mida kõrgem on töö intensiivsus, seda kõrgem on ka laktaadi kontsentratsioon. On leitud, et vere laktaadi kontsentratsioon submaksimaalsel pingutusel ennustab väga hästi just saavutusvõimet. 

Tipptasemel Keenia jooksjatel on madalam laktaadi tase nii mäestiku tingimustes kui ka meretasapinnal sama intensiivsusega jooksmisel, võrreldes näiteks teiste tipptasemel jooksjatega.

Erinevus tuleb esile seda tugevamini, mida suuremal intensiivsusel joostakse. Uuringus, kus Keenia sportlased jooksid intensiivsusega 88% maksimaalsest kiirusest leiti, et hästi treenitud Keenia jooksjatel oli laktaadi kontsentratsioon oluliselt madalam võrreldes Euroopa jooksjatega. Tõusva intensiivsusega koormustel akumuleerus Keenia jooksjatel laktaat aeglasemalt.

JOOKSU ÖKONOOMSUS

Ökonoomsust väljendatakse hapnikutarbimisena kindlal ühtlasel submaksimaalsel jooksukiirusel. 

Mida madalam on VO2 antud submaksimaalsel kiirusel, seda parem on jooksu ökonoomsus. Hapnikutarbimine kindlal submaksimaalsel kiirusel erineb sportlaste vahel väga suurel määral. 

Keha kuju ning jalgade mass mängivad ökonoomsuse juures suurt rolli. Keenia jooksjatel on madal kehamassi indeks (KMI) ning kleenuke keha kuju. 

Juba noorena on Keenia poisid madalama KMI-ga ning peenema keha kujuga kui enamik poisse teistelt kontinentidelt. Tähelepanu võiks pöörata siin sääre ümbermõõdule. Mida raskem on alajäseme alumine ots, seda ebasoodsam on see ökonoomsuse seisukohast. Seega on väike sääre ümbermõõt ökonoomsuse aspektis soodsam. Võib eeldada, et väga kõrge keenialaste ökonoomsus on tingitud peenikestest jäsemetest, mis on väga kerge massiga ning seetõttu on energiakulu nende liigutamiseks minimaalne.

KÕRGUS MEREPINNAST

Mitmed varasemad uuringud on esile tõstnud Keenia jooksjate alalist elamist kõrgmäestikus (2300-2500 m), mis mõjutab soodsalt vere näitajaid ning võib olla seetõttu Keenia jooksjate eeliseks. Mäestikus elamine ning seeläbi väiksem hapniku osarõhk mõjutab nii kaudselt kui ka otseselt lihaste hapniku kättesaamist ning selle kasutamist. Mäestik ise on lisakoormus tavalisele treeningule, mida merepinnal treenides kasutada ei saa. Samas on see vastuolus viimaste uuringutega, mis näitavad, et kõrgel elamine ja madalal treenimine (living high – training low) on efektiivsem meetod võrreldes kõrgel elamise ning treenimisega.

KOKKUVÕTE

Maksimaalne hapnikutarbimine, võime säilitada võimalikult kõrget protsenti sellest jooksmisel ning jooksu ökonoomsus on kriitilised edufaktorid jooksmises. Uuringud nende faktorite kohta näitavad, et Keenia jooksjate suur üleolek jooksumaailmas on ulatuslikult seotud nende faktorite unikaalsest kombinatsioonist. Eriti kriitiline on ökonoomsus, mida omakorda on mõjutatud keha kujust. Kuigi etiooplased ning teised ida - aafriklased, on sama tüüpi kehaehitusega kui Keenia Kalenji hõimlased, on nad siiski kaugel keenialaste saavutustest. Mitmetel teistel Aafrika jooksjatel võib isegi olla sarnasel tasemel ökonoomsus kui Keenia jooksjatel, kuid sel juhul jääb neil puudu kõrgest VO2max-ist ehk siis võimekusest kasutada kõrget protsenti sellest võistlusolukorras.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee