Jaga:     
Uudised

ÜLLAR SAAREMÄE: "Vürtsid on minu uus leid!" (2)

Näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe (47) ei jälgi oma toitumist ega käi regulaarselt trennis. Menüü koostab Rakvere kohvik, trenni eest on näitlemine. “Äkki peaks ka ühel hetkel selle triki ära tegema ja hakkama söömist jälgima,” naerab ta.

“Minu tööpäev algab ja lõpeb Rakvere teatris ja seega on minu köögiks sealne kohvik,” selgitab Üllar. Enamasti võtab ta hommikusöögiks kartulisalatit. “Selline korralik kausitäis, kõrvale piim või mahl ja kindlasti kohv. Ilma kohvita ma päeva ei alusta.”

Lõunaks on tavaliselt korralik, mehine praad. “Ma armastan hakklihatooteid, täna oli minu menüüs näiteks šnitsel praekartuli ja rohke salatiga.” Üllar arvab, et vett joob ta vähem, kui peaks. “Ma ei saa öelda, et mulle vesi ei meeldi, aga liitreid ma ka teadlikult sisse ei kaani. Tihti ununeb vee joomine lihtsalt ära.” Väikeste vahepaladega pole ta harjunud, banaani või õuna võib ju võtta, aga see pole kindlasti reegel.

Õhtusöök pärast südaööd

Sel ajal, kui normaalsed inimesed õhtust söövad, algab Üllaril töö. Enne etendust ta ei söö, sest ega ta lavale seedima lähe. Õhtust sööb ta öösiti, kui teatrist koju jõuab. “Loomulikult ei hakka ma siis valmistama udupeent praadi, vaid söön seda, mida saab kiiresti olemasolevate vahenditega teha.” Näiteks praemuna mõne peekoniviiluga, kiirel ajal purgisupp. “Selline see meie elusaatus on, enamik minu kolleege toimib nii.” Pitsat ja burgerit püüab Üllar siiski vältida, eelistades koduseid toite.

Populaarse telesarja “Viimane võmm” võttepäevad on näitlejale täiesti omaette maailm. Talveperioodil algavad need päevad väga vara, kusagil kell seitse, ja kestavad südaööni. Siis pakutakse võileibu ja cateringi-sööki, kord päevas antakse ka sooja toitu.

Meditatsioon puupliidil

Vabadel päevadel armastab Üllar väga süüa teha ja katsetab erisuguseid toite. Suure Iirimaa fännina teeb ta ka Iiri pada. “Seda nõuavad kõik minu sõbrad,” selgitab ta. Loomulikult on Iiri pada Üllari meelest kõike muud kui tervislik. “Sinna käivad kartul, kaalikas, porgandid, herned, seened, hakkliha ja juust.”

Hobikokana proovib näitleja valmistada ka idamaiseid toite. “Vürtsid on minu uus leid ja ilma nendeta ma ei saa ega taha.” Ta katsetab üha enam vürtse kanaroogade ja loomalihaga. Kodus puupliidil toidu valmistamine on Üllarile aga omamoodi meditatsioon, eriti sügistalvisel ajal. “Vürts annabki siis veidi särtsu sellesse pimedusse.”

Kodused kotletid ja vahvliküpsetamine

Hulk Üllari toitumisharjumisi ja maitseid on pärit nõukogude lapsepõlvest. “Minu vanad lemmikud on praekartulid, kotletid ja hapukapsasupp. Need maitsevad mulle endiselt. Mingi gurmeekeiser ma ei ole, ikka pigem täiesti tavaline mees.”

Magusat Üllar ei armasta. “Aastas korra tabab mind šokolaadivajadus ja siis ostan ma kõige šokolaadisema plönni, söön ära ja see on ka kõik.” Küll aga meeldivad talle mannavaht ja kaneelikuklid. Lapsena oli Üllar suur vahvliküpsetaja. “Kui ma olin väike, siis tegin pühapäeval suure hunniku vahvleid ja sõin neid terve nädal. Oleks ma siis targem olnud, oleks minust saanud esimene vahvlikooperatiivi pidaja. Selleks ajaks, kui kooperatiivid tulid, oli minu magusaisu juba möödas,” meenutab ta nostalgiliselt.

Laval liikumine trenni eest

Üks Üllari sõpradest on juba poolteist kuud elanud talle valmistatud toitumiskava järgi. See teeb lausa kadedaks. “Mees on kaotanud seitse kilo ja näeb ikka väga hea välja küll.” Üllaril endal pole aega ei toitumist jälgida ega ka regulaarselt trennis käia. Aga ta on avastanud kõndimise, sest siis saab meeldiva kasulikuga ühendada – jalutuskäigu ajal teksti pähe õppida. “Seda teevad minu teada mitmed näitlejad, see on hea meetod.”

Vastu sügist jääb käimist vähemaks, aga kevade tulles läheb meeletu kõndimine taas lahti, et talvistest kilodest vabaneda. Üllari õnneks nõuab näitlemine parasjagu energiat. “Ma ei istu pikalt arvuti taga, liigun ikka terve päeva. Arvan, et laval ringiliikumine on ka paras trenn. Ma vähemalt lohutan end sellega,” naerab ta.

Lemmikud:

Hakkliha
Kotlet, šnitsel, hakkbiifsteek, hakklihavorstikesed. Ma ei kujuta ette, et peaks neist loobuma. See kirg on mul pärit juba lapsepõlvest, sest mu ema ja vanaemad olid head kokad ja tegid hakklihast imelisi asju.

Seened
Mulle meeldib seenel käia ja igal kujul seeni süüa. Soolaseened ja marineeritud seened, seenesalat – kõik see maitseb mulle väga. Loomulikult ei saa ma üle ega ümber seenekastmest.

Idamaised toidud
Need on minu viimaste aastate leiud. Eri kastmed ja vürtside maailm on väga suur vaheldus talupojatoidule.

Üllari päevamenüü:

Hommik

Klaas vett, kruus kohvi
Kartulisalat (u 150 g), kiluleib, klaas piima

Lõuna

Liha Prantsuse moodi (u 200 g liha, kaks kartulit, rohkesti rohelist salatit), klaas piima

Õhtusöök

Idamaised kanatiivad (6 tk)
Idamaine supp nuudlite, kanatükikeste, krevettide ja seentega (u 300 g)

Päeva jooksul pakk pähkleid ja mõned piparkoogid

Rohkem puuvilju, vähem liha

Kommenteerib toitumisnõustaja Ellyt Naigla

Süüa tuleb korrapäraselt kolm põhitoitu ja kaks vahepala. Üllari päevamenüüs on pähklid, mis kiire elutempo juures on kõige mugavamad vahepalad. Neile võiks juurde võtta ka puuvilju, mida menüüst ei leia. Ka puuduvad seal olulised valguallikad kaunviljad, mis sisaldavad rikkalikult kiudaineid.

Vähesel määral on Üllar tarbinud täisteravilja, milles on liitsüsivesikuid, kiudaineid, magneesiumi, B-rühma vitamiine ja teisi mineraalaineid. Lihtsaim viis neid kätte saada on alustada oma päeva mõnusa pudruportsuga. 

Köögivilju võiks lisaks lõunasöögile olla ka teiste toidukordade juures, sest need annavad tähtsaid vitamiine ja mineraalaineid, samuti tervist tugevdavaid fütotoitaineid.

Üllari õhtusöögi puhul tuleks jälgida, et idamaised kanatiivad poleks liialt üleküpsetatud, sest see pole tervislik. Eelistada võiks puhast rafineerimata kanaliha (näiteks ahjus valmistatud filee).

Kokkuvõttes on näha, et süsivesikud ja rasvad pole soovituslikus tasakaalus. Liigselt on küllastunud ehk loomset rasva. Normi piiresse jäävad valgud, kuid süsivesikuid on tarbitud alla soovituslikku kogust. Seda saab lihtsa vaevaga parandada puuviljadega, mis annavad häid süsivesikuid ja aitavad hoida energiataset.

Üllari päevamenüü analüüsimisel on lähtutud Tervise Arengu Instituudi Nutridata toitumisprogrammist, tervisepüramiidist ja Põhjamaade toitumissoovitustest.

Üllar küsib toitumisnõustajalt: milliseid vitamiine peaks võtma minusugne Harju keskmise toitumisega mees?

Täpsete soovituste jaoks tuleks vähemalt 1–2 nädalat pidada toitumispäevikut. Siis saab parema ülevaate toitumisharjumustest. Iga organism on erinev ja üldist soovitust kõikidele “Harju keskmistele meestele” anda oleks patt. Vitamiine on võimalik saada õige toitumise korral piisavas koguses. Esialgu tulekski muuta oma toitumine tervislikumaks. Enamasti jääb puudu D-vitamiinist, kuid on ka erandeid ja seetõttu soovitan paluda perearstil määrata D-vitamiini tase ja alles seejärel teha vajalikke muudatusi.

Artikkel ilmus 2016. aasta Tervis Plussi jaanuarikuu ajakirjas.

2 kommentaari

.
...  /   08:54, 26. jaan 2017
Mitte mees vaid üks edev naine.
M
martsanderi   /   09:09, 26. jaan 2017
uus leid on litsid