Jaga:     
Uudised

OLED VEGAN? Taimetoitlane vajab talvel tõhusamat kõhutäit

Teadlik taimetoitlus võib tuua parema tervise ja enesetunde, ent lihtsalt mõne toidugrupi välistamine mõjuda kahjulikult. Et tagada oma kehale kõik vajalikud toitained, tuleb valikud hoolega läbi mõelda. Eriti talvel.

Vahel arvatakse, et taimetoitlust võiks meie kliimas harrastada kevadel ja suvel, ent külmal talvel vastupidamiseks ei anna selline toiduvalik piisavalt energiat. Nii nagu omnivoorid ehk kõigesööjad valivad talvel sageli alateadlikult pisut toitvamaid eineid, teevad seda ka taimetoitlased.

Kui suvel on taimetoitlase menüüs rohkem n-ö lahjad köögiviljad, marjad ja puuviljad, siis talvel ilmuvad toidulauale kaun- ja teraviljad, kasulikke rasvhappeid ja valke sisaldavad seemned-pähklid ning köögiviljadest toitvamad juurviljad.

Külma vastu vürtsidega

Energia tootmisel mängivad olulist rolli B-rühma vitamiinid, mida saame täisteratoodetest, kaunviljadest ning ka peamiselt ökopoodides müüdavatest maitsepärmihelvestest. Täistaimetoitlased peavad teiste B-rühma vitamiinide kõrval kindlasti tähelepanu pöörama ka B12-vitamiinile, kuna selle allikaks on loomse päritoluga toit. Selle vitamiini varud on kehas olemas mitmeks aastaks, mistõttu probleemid ilmnevad pikema perioodi jooksul. B12-vitamiin osaleb vereloomes ja luukoe moodustumisel, seda on vaja ka närvikoe arenguks jne. Veganid saavad B12-vitamiini kas toidulisandina või tarbides rikastatud taimseid piimajooke, näiteks riisi-, soja-, kaera- või mandlipiima.

Kui toidu energiakogus on piisav, aga külmatunne hiilib ikkagi ligi, tasub oma menüüd rikastada vürtsidega (nt ingver, küüslauk, vürtsikad taimeteed). Külma ilma vastu annab parima kaitse vastav riietus, abi on regulaarsest liikumisest ja saunaprotseduuridest. Piisava energia tarbimise kõrval peaks taimetoitlane silma peal hoima ka valkudel ja rasvadel.

Valgud kaun- ja teraviljadest

Valgud täidavad organismi talitluses keskset rolli ja aitavad tagada immuunsüsteemi korraliku toimimise. Valgud koosnevad aminohapetest, millest osa on inimese jaoks asendamatud – neid keha ei tooda. Vegetaarlane, kes tarbib piimatooteid, muna või kala, saab täisväärtuslikud valgud kätte nendest toodetest.

Veganid, kes on oma menüüs välistanud kõik loomsed toiduained, võiksid täisväärtuslike valkude saamiseks kombineerida kaun- ja teravilju. Hea valgulise koostisega teraviljad on näiteks riis, rukis, kinoa ja tatar. Aminohappeid sisaldavad seemned (eriti kanepi-, kõrvitsa- ja päevalilleseemned), pähklid ning mandlid.

Kaunviljajahudest on valkude omastamine isegi märksa parem kui kaunvilju paljalt süües. Seega tasub oma toite rikastada kaunviljajahudega. Lisa näiteks smuutisse hernejahu, mis ühes puuviljades leiduvate süsivesikutega annab hea turgutuse pärast väsitavat treeningut. Müügile on jõudnud ka jogurtid, mis sisaldavad ühe komponendina hernevalku.

Rasvhapped seemnetest ja õlist

Taimetoitlase menüü tervislikkus seisneb selles, et loomsete küllastunud rasvade tarbimine on vähene või olematu. Osa vitamiine on rasvlahustuvad ja nende imendumiseks on inimesele siiski rasvhappeid tarvis. Kindlustamaks kehale vajalikke rasvhappeid, võiks iga päev tarbida kanepi-, lina- või chiaseemneid, mandleid, avokaadot või oliive. Rasvhappeid saab veel vetikatest ja pähklitest, samuti seemnetest ja oliividest ning nendest valmistatud õlidest.

Paljud võtavad kalaõli, et tagada ajule ja südamele vajalikud oomega-3-rasvhapped. Täistaimetoitlased võivad kalaõli asendada vetikate baasil valmistatud toidulisanditega. Sügisest kevadeni tuleks juurde võtta ka D3-vitamiini, veganitele on välja töötatud spetsiaalne preparaat.

Vahel kipuvad taimetoitlased, kes on menüüst peale piima välja jätnud kõik loomsed toidud, aga pole lisanud taimseid valguallikaid, piimatoodetega liialdama. Kui valida magustatud piimatooted, on oht pruukida suhkrut rohkem kui tervisele hea. Liigne juustusöömine suurendab küllastatud rasvade tarbimist, mis võib põhjustada kehakaalu tõusu ja südame-veresoonkonnahaigusi. Veganitel, kes on aga piimatooted välistanud, tasub jälgida taimsete kaltsiumirikaste toitude osakaalu oma menüüs. Head allikad on näiteks rohelised lehtviljad, nagu kapsas, brokoli, spinat, aga ka pähklid ja seemned, mandlid, viigimarjad, apelsinid ja vetikad.

Ühekülgsus suurim oht

Pikka aega kestev ühekülgne toitumine ohustab nii kõigesööjaid kui ka taimetoitlasi ja päädib lõpuks tõsisemate tervisehädadega. Ka taimetoitlus võib olla ebatervislik, kui tarbitakse peamiselt taimseid burgereid, friikartuleid, pitsasid ja muid kiirtoite või ei jälgita täisväärtuslike valkude ja vajalike rasvhapete saamist toidust. See võib viia mitmete vitamiinide ja mineraalainete, aga ka energia ja kehale vajaliku ülesehitusmaterjali puuduseni, mis omakorda põhjustab väsimust, närvisüsteemi probleeme, naha ja juuste kahjustumist ning kogu organismi arengu pidurdumist. Et ühekülgsust vältida, võta näiteks plaani, et teed iga nädal ühe uue ja huvitava roa kaun- ja teraviljadest. Lähenevatele jõuludele mõeldes aitab kindlasti hapukapsas talvemenüüd vaheldusrikkamaks ja tervislikumaks muuta.

Kui tahad talvel tarbida vaid kodumaist kraami, tasub tegeleda korilusega. Samas on meie poelettidel ka juba päris hea valik taimseid saadusi. Samuti saab oma menüüd rikastada mujal kasvanud viljadega, mis on odavamad ja kindlasti ka maitsvamad ajal, kui nende päritolumaal on saaduste valmimise hooaeg.

* Taimetoitlust kui eluviisi on järgitud juba sajandeid. Üldjoontes võib taimetoitlased jagada kaheks: veganid ehk täistaimetoitlased ja vegetaarlased.

* Veganid on oma menüüst välistanud kõik loomsed toiduained, nagu liha, kala, muna, piimatooted ja mesi.

* Vegetaarlased lubavad endale ka piimatooteid ning on neidki, kes söövad muna, kala ja mett.

* Esmapilgul võib näida, et taimetoitlase menüü on väga ühekülgne – vaid kapsas ja porgand. Tegelikult on taimne toit väga toitaineterikas ning pakub huvitavaid maitseelamusi.

0 kommentaari