Uudised

PUUVILJAMAHL = karastusjook? (1)

Tervisefoorum, 15. jaanuar 2017, 21:34
 PantherMedia / Scanpix
Ma pole kindel, kas tegemist on uue trendiga, aga millegi pärast näen ma nii koolis kui ka tänaval üha rohkem noori ringi käimas värskelt pressitud mahlapudelitega. Mitte väikeste 330 milliliitriste, vaid ikka suurte üheliitristega. Ma hoian pöialt, et see pole igapäevane nähtus! Sestap räägime täna mahlade varjupoolest.

KES MIDA JANU KUSTUTAMISEKS VALIB?

Üks seletus võiks ju olla, et palavate ilmade tulekuga teadvustavad paljud endale vedeliku tarbimise vajalikkusest. Teadagi, on alati inimesi kellele kraani- või pudelivee maitse ei meeldi. Sellest tingituna eelistatakse joogipooliseks näiteks erinevaid karboniseeritud suhkrujooke, limpsi, smuutisid, nektareid, värskelt pressitud mahlu või mahlajooke. Kuigi inimesed on järkjärgult üha teadlikumaks muutunud kõrgete suhkrusisaldusega jookide suhtes, nähakse puuviljamahla siiski süütu ja väga tervisliku valikuna. 250ml puuviljamahla (umbes üks klaas) käsitletakse ju ometi ühe portsionina toitumiskampaania ‘Vali tervis – vali 5 peotäit puu- ja köögivilja päevas’’ raames. Lisaks sellele, rohkelt C-vitamiini, antioksidante ja vett teevad kehale head? Tegelikult võib teadmatusest endale karuteene teha.

PUUVILJAMAHL = KARASTUSJOOK?

Nimelt, 2014. a tõstatasid kaks Šoti teadlast hüpoteetilise küsimuse, kas puuviljamahla võib panna võrduma tavalise suhkrurikka karastusjoogiga. Näiteks, 250ml õunamahla sisaldab 110 kcal ja 26 grammi suhkrut ning samas suuruses cola 105 kcal ja 26.5 grammi suhkrut. Seega, puuviljamahla energiatihedus on sarnane traditsioonilise kaloripommiga. Loomulikult on võrdusmärk nende kahe joogi vahel veidi ambitsioonikas, sest mahl sisaldab ka mineraale ning vitamiine, mis on vajalikud limiteeritud toiduvalikuga inimestele (mitmekülgne toit peaks ideaalis katma kõik mikro- ja makrotoitainete vajadused).

Teisalt, kiputakse mahlade suhkrusisaldust valesti hindama. Kui näitada erinevatele populatsioonigruppidele (sh nii mehed kui naised) laia valikut suhkrurikastest jookidest (colast värskelt pressitud mahlani) ning paluda neil pakkuda mitu grammi suhkrut on taolises 100milliliitrises joogipoolises, on tulemus jahmatav. Keskmiselt alahinnati puuviljamahlade ja smuutide suhkrusisaldust 48% ning ülehinnati karastusjookide suhkrusisaldust 18%. Tegelikkuses jäi kõikide keelekastete suhkrusisaldus 11-15g/100ml vahemikku.

PÕHJUSED, MIKS PEAKSIME MAHLA TARBIMIST PIIRAMA 

Kuidas saab olla, et puuviljade kasulikkust on pähe tambitud aastaid, aga mahla tarbimist peame piirama? Esiteks, nagu iga töötlemise käigus, kaotab ka mahl osa oma mineraalidest, antioksüdantidest ning vitamiinidest (eriti vesilahustuvad vitamiinid). Teiseks, suurem osa kiudained eemaldatakse. Kiudaineid on vaja, et pikendada toidu transiitaega läbi seedekulgla, mis omakorda hoiab glükeemilise indeksi madalamal (aeg, kui kiiresti süsivesikud veresuhkrut tõstavad). Kolmandaks, nagu ennist mainitud, mahlad sisaldavad väga palju suhkrut ning seega tõstavad insuliini resistentsust (potentsiaalne teise tüübi diabeet). Kui aga süüa ära terve puuvili, on eelpool mainitud kommentaarid justkui tühised. Kätte saadakse kiudained ja toitainet ning kuna erinevalt mahlast puuvili täidab kõhtu, süüakse koguseliselt vähem kaloreid.

Kui nüüd mõtlema hakata, siis õpetajatel oli tõesti põhjust muretseda. Need suured liitrised mahlapakid pole nii suurtes kogustes teps mitte tervislikud. Ole sina targem – joogijanu kustutamiseks haara puhast vett. Kui tahad miskit magusamat, nagu näiteks apelsinimahla, lahjenda seda veega. Kusjuures olen ise proovinud mahla segada karboniseeritud veega ning läheb alla ülihästi! Igatahes, ütle oma tervise heaks hüvasti mahla- ja smuutidieetidega ning kraba paar päris puuvilja. 

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee