Uudised

Kuidas oma südant rikkuda? Parem väldi neid vigu (5)

Liigume.ee, 9. jaanuar 2017, 09:14
Foto: PantherMedia / Scanpix
Keegi ei taha endale ja oma südamele tahtlikult liiga teha. Aja jooksul tekivad meil aga nii mõnedki halvad harjumused, mis seda siiski teevad. Sul on tervisele halvasti mõjuvate tegevuste muutmiseks rohkem võimu kui ehk arvata oskad. 

Tegelikkuses saame me terveks ja pikaks eluks vaatamata geneetikale riskifaktoreid jälgides ja nendega tegeledes palju ära teha. Kui tunned end ära järgmiste vigade tegemisel, muuda südame tervise nimel oma harjumusi:  

  • Sa istud liiga palju

Ehk oled kuulnud väljendit, et istumine on uus suitsetamine. See on tõsi - pikalt istumine on sulle kahjulik. Diivanil lesida armastajate ja rohkelt istuvate inimeste seas esinevad südamehaigused aktiivsete inimestega võrreldes pea poole suurema tõenäosusega. 

Treeningu puudumine kahjustab südant mitmel viisil. Näiteks viib see ebatervisliku vererõhu ja kolesterooli tasemeni. Oluline ei ole seejuures ainult treenimine, vaid aktiivne liikumine kogu päeva jooksul. 

Ka väikesel rutiini muutmisel on suur mõju. Tõuse tööl olles sagedamini toolilt ja tee kontoris tiir. Enamikel päevadel ürita teha ka vähemalt 30-minutiline hoogsas tempos jalutuskäik. 

  • Sa ignoreerid ohumärke

Sa ignoreerid, mida keha sulle öelda tahab ja arvad, et ebamugavustunne rinnas tähendab kõigest kõrvetisi? See võib nii olla aga on ka oht, et see on hoiatus millegi tõsisema, näiteks infarkti, eest.

Ära maga maha võimalust end kaitsta. Kui sul esineb mõni järgnevatest sümpomitest, ära kõhkle ja pöördu arsti poole:

Valu või ebamugavustunne rindkeres
Seletamatu õhupuudus
Ebamugavustunne ühes või mõlemas käes, seljas, õlgades, kaelas või lõua piirkonnas
Ebatavaline väsimustunne

  • Sa ei kontrolli oma tervist

Isegi kui end hästi tunned, ei tea sa, kuidas on loos sinu südame tervisega kui sa seda aeg-ajalt testide ja analüüsidega ei kontrolli. Arstil on olemas vajalik loetelu, milliseid analüüse sa selleks teha võiksid.

Pane aeg kirja ja kontrolli oma vererõhku, kolesterooli taset ja veresuhkru näitajat. Nende näitajatega tegelemine avaldab südame tervisele suurt mõju. Võiksid end kontrollida vähemalt iga viie aasta järel, vererõhku tihedamini ja eriti pärast 40ndaid eluaastaid.

  • Sa oled pinge all

See hõlmab nii füüsilist koormus, mis tuleneb liigsetest kilodest kui vaimset survet liiga sagedase stressi tõttu. Aja jooksul avaldavad mõlemad su kehale negatiivset mõju.

Räägi mõne spetsialistiga, kuidas liigsed kilod kaotada ja võta see teekond ette. Ka väikesel muutusel on efekt - juba 5-10% muutust kehakaalus avaldab positiivset mõju südame tervisele.

Kasvata ka oma stressiga toimetuleku oskusi. Sa võid mediteerida, treenida, veeta aega lähedastega, looduses viibida või teha midagi muud tervislikku ja nauditavat.

  • Sa suitsetad

Suitsetamine ei ole halb ainuüksi kopsudele, vaid on ka peamine südame vaenlane.

Kui sa tõmbad päeva jooksul ära paki suitse, on sul kaks korda suurem risk südamerabanduseks kui inimesel, kes suitsu ei tee. Suitsudes olevad kemikaalid satuvad vereringesse ja kahjustavad arterite sisemist pinda. 

Tee kõik mida vähegi suudad, et sellest harjumusest loobuda. Ükskõik kui kaua sa suitsetanud oled, aitab suitsetamisega lõpetamine sinu südame ja veresooned taas tervislikule rajale ning väheneb risk südamehaiguste ja infarkti tekkeks.

Samal teemal

14. veebruar 2017, 13:30
Kuus ideed, kuidas kallimat südamesõbraliku kingiga üllatada
16. jaanuar 2017, 09:25
Mis päästaks päev läbi istudes töötava inimese elu?
12. jaanuar 2017, 12:25
Kõndimine võib vähendada riski haigestuda südamehaigustesse
10. jaanuar 2017, 12:50
Viis kohutavat asja, mis juhtub su kehaga, kui sa istud terve päeva

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee