Uudised

Mida talvisel ajal teha? Võta ette AKTIIVNE TEGEVUS looduses (5)

Kadri Kütt, 25. detsember 2016 08:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Karge ilm on küll tore boonus, aga avastamisrõõmu ja põnevaid tegevusi leiad värskes õhus vaatamata sellele, mida ilmataat parasjagu otsustab. Kasuta päevavalgust maksimaalselt ja naudi Eesti talve pakutavaid võimalusi!

Mine räätsamatkale

Räätsadega soos ja rabas kulgemine on eksootiline ja keskkonnasõbralik. Räätsadega ei vaju sa läbi pehme pinnase ja talvel hoiavad räätsad sind lume peal.

Räätsaretke võid ette võtta igal aastaajal, olgu väljas paks lumi või kevadine sula. Räätsadel matkates saad elamuse seal, kuhu tavaliselt ligi ei pääse. Retkejuht jagab uusi ja põnevaid teadmisi soodest ja rabadest.

Samal teemal

Matkal kasutatakse uudse tehnoloogia abil valmistatud mugavaid räätsasid, mida on võimalik kergesti jalgade külge kinnitada. Nendega koos sobivad matkajalatsid või kummikud. Enamasti kestavad räätsamatkad kahest kuni viie tunnini.

Räätsamatkale saad minna:

·       Lõuna-Eesti rabades: puhkalooduses.ee/matk/raatsamatkad-louna-eesti- rabadel
·       Teringi rabas: www.loodusturism.ee/matkad/lumeraatsamatkad
·       Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaal: www.matkajuht.ee/et/räätsamatkad
·       Soomaal: eesti.soomaa.com/plaanilised-matkad/lumeraatsamatk
·       Taevaskojas: www.taevaskoja.ee/aktiivne-puhkus/raatsamatkad

Sõida koerarakendiga

Koerarakendid pole vaid loomasõprade pärusmaa – koerad on küll armsad, aga kelgukoertega sõitmine on omaette elamus. Looduses liikumiseks kasutatakse enamasti kaheksat sõidukoera ja rakendit saab sõitja ka iseseisvalt juhtida. Enne või pärast sõitu on võimalik koeri tänada ning neid poputada ja joota-toita.

Lisaks sõidule tutvustatakse huvilistele koerte tõugu, nende rakendamist ja rakendi juhtimist. Koerarakendit juhtida lubatakse alates 14. eluaastast, kuid seiklus toimub siiski sõitja omal vastutusel. Julgemad saavad sõita kelgu tagaosas jalastel püsti seistes, koerad on aga siiski loomad ja võivad otsustada ka koerustükke teha. Turvaliseks istumiseks on kelgul spetsiaalne kott. Riietuda tuleb talviselt, kuid sportlikult.

·       Huskypargis Raplamaal: kelgukoerad.ee/kennel/info/kelgukoerasoidud-huskypark-kylastus
·       Tori vallas Pärnumaal: www.sleddogs.ee/?do=vaata:93
·       Haanjamaal: www.haanja.eu/turism/tegevusedja www.mooska.eu/index.php/21-pakkumised/grupid/130-kelgukoerte-koerused
·       Paasiku koertemõisas: www.occhilupo.ee/kelgutamine
·       Viimsi vabaõhumuuseumis: www.rannarahvamuuseum.ee/sundmused/kelgukoertest

Uisuta looduslikul jääl

Vahelduseks tavapärasele rulluisutamisele või jäähallis liuglemisele saad uisurõõme nautida järvel või mõnel teisel veekogul. Jäähalliga võrreldes esitab ebatasane ja põhjalikult hooldamata jäärada uisusõbrale rohkem nõudmisi, kuid looduslik jää on hea võimalus veeta aega värskes õhus.

Looduses uisutamist lihtsustavad spetsiaalselt välitingimustele sobivaks kujundatud matkauisud, mis kujutavad endast matka-, suusa- või tavasaabastele kinnitatavaid uisuterasid. Matkauisu eelis on raua pikkus – mida pikem see on, seda parem on tasakaal ja seda vähem segavad jääkonarused sujuvat liikumist. Uisutera lõikab kergelt läbi ka pehmest lumekihist.

Uiskudega koos võid kasutada näiteks kõvasulamist teravikega alumiiniumsuusakeppe. Samuti sobivad jääkepid, mis on küll eelkõige mõeldud jää tugevuse mõõtmiseks ja häda korral august väljaronimiseks, kuid sobivad ka hoo lükkamiseks või tasakaalu hoidmiseks. Matkauiskude hind jääb 90–250 euro vahemikku, aga uiske on võimalik ka laenata.

Vali uisud:

·       www.matkasport.ee > talvevarustus > matkauisud
·       www.matkama.com/matkauisud
·       www.360.ee/rendi-ja-tee-ise/matkavarustuse-rent/matkauisud

·       www.360.ee/matkad/uisumatkad
·       Kalevipoja uisumaraton
·       Mulgi uisumaraton
·       Haapsalu uisumaraton
·       Tamula uisumaraton

Roni jääseinal

Jääronimise kõrghooaeg kestab üldjuhul veebruarist poole märtsini. Ronimine pakub erilist väljakutset ning külm keskkond annab uudse ja unustamatu kogemuse. Kuna jääronimine nõuab tähelepanu ja keskendumist, on see ideaalne võimalus lõõgastumiseks ja igapäevaste mõtete väljalülitamiseks.

Jääseinal võivad ronida kõik matkahuvilised inimesed sõltumata soost ja vanusest. Eelnev ronimiskogemus ei ole oluline ja kogu varustuse tagavad korraldajad.

Ronimiseks sobib hästi tavapärane mägimatka- või mäesuusariietus. Käimiskasside kinnitamiseks tuleks jalga panna korralikud matkasaapad. Ronima võib tulla ka oma spetsiaalvarustusega (kassid, kirkad, kiivrid, karabiinid jne).

Katseta jääronimist:

·       Päevane jääronimine Rannamõisa liivakivipangal või õhtune ronimine Tabasalu valgustatud jääseinal: www.estravel.ee/pakkumine/jaaronimine
·       Matkakool: www.nipernaadi.ee/105-tegemised/matkakool/715-jaaronimine
·       Jääronimine ja kahepäevased külmööbimisega matkad: www.kolmteed.ee/tekstid/rannamoisa.html


Matka laterna valgel

Laternamatkad toimuvad sügisel ja talvel. Nende põnevate sportlike rännakute käigus läbitakse omanäolisi paiku, kuhu enamik inimesi tavaliselt ei satu. Matkad on jõukohased kõigile liikuda armastavatele inimestele ja pakuvad lisaks treeningule ka huvitavaid teadmisi. Kauni visuaalse efekti ja minevikku rändamise tunde tekitavad valgusallikana kasutatavad õlilaternad.

Meeleolu loomise eesmärgil pole matkal lubatud kasutada taskulampe ega teisi elektrivalguse allikaid. Matkal liigutakse teedel, metsaradadel ja vabas looduses. Matkad toimuvad näiteks Paljassaares, Nõmmel ja Astangul, Peeter Suure merekindluse radadel, samuti Tartu maakonnas Vapramäe-Vellavere-Vitipalu radadel.

Uuri laternamatkade kohta lisa:

* aerobike.ee/index.php
* www.vvvs.ee/?775

Suple jääaugus

Talisuplus ehk ujumine jääaugus võib olla põnev ühekordne katsetus pärast kuuma sauna, aga miks ei võiks sellest saada ka sinu uus karastav hobi? Talisuplejad kinnitavad, et nad on reipad, rahulikud ja elavad külmetushaigusi põdemata kõrge eani.

Talisuplusel on raviv toime näiteks kroonilise nahaekseemi, liigesepõletiku, kõrge vererõhu ning mitme teise probleemi korral. Igal juhul vähendab karastamine tervisehäireid ja suurendab töövõimet. Kõige mõistlikum on harjutada end järk-järgult madalamate temperatuuridega juba suve lõppedes.

Külm vesi on organismile suur koormus ja seetõttu tuleks algajal vette minna rahulikus seisundis. Esialgu võiksid supelda 15–30 sekundit, juba staažikamana 1–1,5 minutit ja karastatuna kuni 3 minutit. Pärast suplust kuivata ja hõõru keha kareda rätikuga. Supelda võiks iga päev või üle päeva.

Suplema minnes pea meeles:

·       Kui lähed iseseisvalt, võta kaasa kirves, sest auk võib olla kinni jäätunud.
·       Hoolitse, et vastavalt veekogule oleks sul redel vm abivahend enda vette laskmiseks.
·       Hoia auto soojas ning võta kaasa rätik ja papitükk vm, et riietumisel jalgadel soojem oleks.
·       Jälgi, et su pea jääks kuivaks.
·       Kasuta ujumisriideid.

Matka suuskadel

Tallinna kesklinnast paarikümne minuti autosõidu kaugusel võid nautida loodusretke suuskadel. Teekonnal tutvutakse loodusega, uuritakse loomade ja lindude jälgi ning õpitakse eristama puid ja põõsaid talvel. Pankranniku jalamil matkates saad näha jäätunud jugasid ja koski.

Loodusretki võetakse ette vastavalt lume- ja ilmaoludele, aga valikus on näiteks pankrannik Türisalu-Paldiski piirkonnas, Muraste raba ja Vääna mets. Matk kestab 3–4 tundi.

Vaata ka: seikluskliinik.ee/#/seiklus8.php

Lõbus ja tervislik saunamaraton

Veebruaris leiab Otepääl aset Euroopa VII saunamaraton. Start antakse Kääriku spordikeskuses, võistkonnad saavad orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb koguda saunaomanike kinnitused saunaskäikude kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt kolm minutit. Võitjaks osutub lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond.

Rohkete võimalustega Kõrvemaa

Kõrvemaal ootab värske õhu fänne talvine tähistatud matkarada, kuhu võib tulla jalgsi, tõukekelkudega või FAT- ehk paksude kummidega ratastega. Osaleda saab nii täiskasvanutele kui ka koolilastele mõeldud suusakoolis. Suusahuvilistele on loodud hooldatud suusarajad pikkusega 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ja 24 km. Lisaks korraldatakse saanisõite, pühapäeviti toimuvad perematkad ning seiklus- ja orienteerumismängud.

Kõrvemaal on ka kelgumägi, suusakrossirada, slaalomlaskumine ja äkilisem snowtube’i ehk lumerõnga nõlv. Suureks hitiks on kujunenud kettagolf ehk disc golf õhtupimeduses. Samuti pakutakse Kõrvemaal lõbusõitu ja jäljejahti mootorsaani ja hobureega ning matka tõukekelkudega.

Vaata lisa: www.korvemaa.ee/vaba-aeg

Artikkel ilmus esmakordselt 2016. aasta Tervis Plussi ajakirjas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee