Uudised

ANDRE HAIKAL sulatab rütmidega südameid 

Karolin Lokk, 17. detsember 2016, 07:00
Foto: Aivar Kullamaa
Argentina tango, kizomba, salsa – need on vaid mõned näited tantsudest, millega Liibanonist pärit treener Andre Haikal (27) eestlaste argipäeva vürtsitab. Kuidas Andre Eestisse sattus ja millisena ta siinset elu näeb?

“Ma tulin, et võistelda seltskonnatantsus,” vastab Andre küsimusele, mis teda ligi viis aastat tagasi Eestisse tõi. Liibanonis nii tantsija kui ka treenerina tegutsenud noor mees ei osanud oodatagi, et Euroopasse võistlema tulekust võib lõpuks välja kasvada elukohavahetus.

“Paljud asjad langesid kokku,” muigab Andre. “Esiteks leidsin hea treeneri, teiseks leidsin hea partneri. Elu lihtsalt muutis kurssi! Ja kui elu annab sulle muutuse, tuleb sellega kohaneda.”

Sarnased huvid viisid Andre peagi tutvuseni tantsija Arina Vesmaniga, kellest nüüdseks on saanud tema kihlatu. “Me hakkasime koos tantsima ja hiljem tegime koos stuudio. Veebruaris 2012 avasime Euphoria tantsukooli.”

Algul ühes pisikeses saalis tegutsenud tantsukoolist on nüüd kujunenud suur stuudio. “Eestis on inimestel palju tööd ja ringitoimetamist,” arutleb Andre. “Kõigil on sõbrad, aga kohtutakse enamasti pidudel. Tantsukoolis on võimalik tulla keskkonda, kus saab veeta aega uute ja vanade sõpradega ning nautida elu tervislikumal viisil.”

Vaga vesi, sügav põhi

Eestlased on Andre sõnul algul üsna kinnised. “Esmamulje on see, et nad kardavad liiga palju oma tundeid näidata. Võib-olla on nad häbelikud, võib-olla pelgavad kedagi solvata,” sõnab ta.

Kuna nüüd on Andre elanud Eestis juba üle nelja aasta, on ta õppinud, kuidas eestlastega paremini kontakti luua. “Kui ma suhtlen inimestega, üritan mõista, kuidas nad reageerivad, ning vastavalt sellele ehitan suhtluse üles. Mida rohkem nad usaldavad, seda rohkem nad sulle endast annavad – suhtlevad rohkem ja räägivad avatumalt oma elust.”

Esimest korda tantsutrenni külastades on eestlased samuti reserveeritud. “Kui sa küsid neilt midagi, võid kuulda oma pulssi,” naerab Andre. “Aga kui oled neid paar nädalat tundma õppinud, muutuvad inimesed vabamaks. Mulle meeldib, et siin tegelikult tahetakse tantsida. Me katsetame aeg-ajalt erinevaid stiile ja inimesed lähevad sellega kaasa.”

Eestlaste ühiseks tunnusjooneks peab Andre ka stabiilsust. “Kui keegi alustab midagi või töötab millegi kallal, siis ta päriselt teeb seda. Eestlased ei muuda oma sihte kuigi tihti. Kui nad tulevad sooviga õppida salsat, siis nad ka töötavad selle eesmärgi nimel.”

Inglise ja eesti keeles

Lisaks tantsule on Andre end koolitanud veel mitmel rindel. Liibanonis omandas ta bakalaureusekraadi bioloogias ning hiljem Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi ärinduses. Peale selle on noormees usinalt õppinud eesti keelt. “Mul on eesti keeles A2-tase ning töötan praegu B1 kallal.”

Eestlastega suhtleb Andre enamasti ikka inglise keeles, sest eestlased lähevad tihti ise sellele keelele üle. “Kui inimesed annavad võimaluse rääkida keeles, mis on sulle kergem, siis räägidki selles keeles. Kui lähed aga riiki, kus kõneldakse vaid üht keelt, oled sunnitud seda keelt õppima ja rääkima.”

Ka Euphoria tantsukoolis toimuvad mitmed tunnid inglise keeles. “Mõni õpetaja räägib vaid eesti keelt, mõni ainult inglise keelt ja mõni lausa kolme keelt. Sellest me alati teavitame õpilasi ning nad saavad valida, kelle juures nad eelistavad tundides käia.”

Lund lausa kuus kuud?

Teise riiki kolinud inimestele on tihti katsumuseks see, et nad elavad oma lähedastest eemal. Andre käib perel Liibanonis külas kaks korda aastas. “Suvel veedan seal kuu ja talvel jõulude ajal 2–3 nädalat.”

Mitu lähedast sõpra on aga mööda maailma laiali nagu Andre isegi. “Üks mu sõber elab Londonis, üks Abu Dhabis, üks Liibanonis ja üks Šveitsis. Me kohtume aeg-ajalt mõnes riigis, viimati sõitsime Brasiiliasse, aga nad on ka siin paar korda käinud.”

Kuigi Andre armastab suve rohkem, tekitas temas algul põnevust võimalus tutvuda siinsete talverõõmudega. “Liibanonis olin harjunud sõitma lumelauaga, aga aastas sai seda teha vaid 2–3 kuud. Kui ma Eestisse tulles kuulsin, et lumi tuleb maha juba novembris, mõtlesin, et vau, siin on lund lausa kuus kuud! Nii see aga siiski polnud ning lisaks taipasin peagi, et siin ei ole ka eriti mägesid.”

Eesti kindlaks eeliseks on Andre meelest aga siinne kiire asjaajamine, eelkõige tänu sellele, et palju kasutatakse arvuteid ja internetti. “Kõik toimib justkui nupuvajutusega. Liibanon on väga bürokraatlik. Kui tahad mingit paberit, pead minema kuhugi kohale, esitama taotluse, ootama 2–3 nädalat, maksma palju raha ja siis võib-olla saad selle paberi. Siin saad kõik kohe! Mulle meeldib see väga!”

Korraldab Tallinna salsafestivali

Kolm aastat tagasi võtsid Andre ja tema kihlatu üle Tallinna salsafestivali korraldamise. Tänavu 11. korda aset leidev festival kogub iga aastaga populaarsust. “See on neli päeva hullu pidu, töötube ja pidurdamatut tantsu. Pärast nelja päeva lamavad inimesed voodis ega saa end liigutada – see ongi asja mõte,” naljatleb Andre.

Seekord 11.–13. märtsini peetaval festivalil astub üles paarkümmend rahvusvahelist artisti, Soomest Brasiiliani välja. Tantsudest on esindatud salsa, kizomba, bachata, tšatša ja Brasiilia zouk.

“Eelmisel aastal toimus festival mitmes kohas – tantsutunnid Mustamäel, peod aga kesklinnas. Tänavu otsustasime korraldada kõik lähestikku. Töötoad on Euphoria tantsustuudios, peod aga Cubanita kohvikus ja Estonia ooperimajas,” sõnab Andre.

Festivalile on oodatud kõik, olenemata vanusest ja tantsuoskusest. “Meie ABC-pass ongi mõeldud täitsa algajatele. Sellega saab kaks tundi päevas erinevaid tantsustiile katsetada ning õhtuti peost osa võtta.”

“Armastan Eestit väga!”

Eestis kanda kinnitav Andre jätab tuleviku siiski lahtiseks. “Maailmas on palju ilusaid kohti, mida külastada ja kus elada,” lausub ta. “Kui lähed reisile, naudid kõike esmamulje põhjal ja näed vaid häid asju. Kui aga elad uues keskkonnas, hakkad mõistma, mida see koht sulle tegelikult pakub.”

Andre ei ole elanud mujal kui Liibanonis ja Eestis, kuid alles eelmisel aastal oli temal ja ta kihlatul plaan pageda kuhugi päikeselisemasse kohta.

“Me käisime Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias, külastasime erinevaid kohti ning mõistsime, et need kohad ei ole meile. Tulime tagasi Eestisse ja otsustasime investeerida Euphoria kesklinna stuudiosse. See oli hea otsus.”

“Ma armastan Eestit väga, sest see riik on andnud mulle nii palju. Kogesin siin õppetunde, mis muutsid mu elu,” ütleb Andre, viidates oma ettevõtte loomisele, eesti keele õppimisele ja uute olukordadega kohanemisele. Kui algul takistas tal siinset asjaajamist vähene keeleoskus ja väike tutvusringkond, siis nüüd läheb igasugune toimetamine hästi integreerunud noormehel juba märksa ladusamalt.

“Ma ei tea, mida tulevik toob. Loodan väga, et Euphoria tantsukoolist saab koht, kus kohtuvad erineva taustaga tantsijad, joogainimesed ja fitnessiharrastajad, et siin üksteiselt midagi õppida. Ma soovin, et inimesed oleksid üksteisega lahkemad, ükskõik kust nad on pärit, mis värvi on nende nahk või mis usku nad on,” unistab Andre.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussi 2016. aasta märtsikuu ajakirjas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee