Uudised

Brena Fitness: Noppeid sportlase toitumise koolituselt 

Brena Fitness, 11. detsember 2016, 07:00
 PantherMedia / Scanpix
Osalesin kahepäevasel “Sportlase toitumuse koolitusel”, mille korraldas Siret Saarsalu Nutrilligentist. Siret teeb koostööd Rahvatervise Akadeemiaga ning koolitus toimus RA koolituskeskuses. Rahvatervise Akadeemia muide, korraldab päris ägedaid üritusi nii neile, kes tahavad spetsiifilisemalt teadmisi (ja pabereid) omandada kui ka neile, kes endale teadmiseks midagi uut kõrva taha panna soovivad. Soovitan uurida! 

Toon välja mõned põnevamad nopped, mis sulle huvi võiks pakkuda. 

Põnev fakt number üks. Kui sa ei tee intensiivselt sporti ning ei treeni üle viie tunni nädalas, siis sa nö ei kvalifitseeru sportlaseks oma toitumise muutmise vaatevinklist. Ehk siis, treenides alla viie tunni nädalas (harrastussportlasena), on täielikult võimalik oma tavatoitumine panna toimima nii, et see toetaks sinu treeninguid ja et sa ei vajaks ei lisaained ega toidulisandeid. Tänapäeval paljud inimesed (kaasa arvatud mu enda sõbrad-tuttavad) tellivad netist endale igasuguseid pulbreid ja tablette ise seejuures mõistmata, kas neid üldse vaja on. Nende ostmine võib olla üks suur raharaiskamine, kui sa ei tea, mille jaoks sa neid tarbid ning kas sul on millegi puudus või mitte. Targem on ise lähemalt uurida või küsida nõu spetsialisti käest.

Põnev fakt number kaks. Kolesteroolirikkaid toite, nagu näiteks muna, ei pea üldse kartma. Kõige suurem kolesterooli tekitaja on tegeliklt hoopis suhkur, mitte rasv. Kui sa veel ei teadnud, siis meie üleliigne keharasv tekib ka peamiselt suhkrute ületarbimisest, mitte rasvaste toitude söömisest. Pealegi on meie keha selline tark süsteem, mis, kui näiteks süüa liiga vähe kolesterooli tekitavaid aineid, siis ta toodab kolesterooli ise juurde, seega sellest puudust olla ei saa. Ning toetudes ka sellele toredale raamatule, mida ma suvel lugesin rasvade ja kolesterooli kohta, siis kolesterool iseenesest ei ole üldse halb asi ning laias laastus pole hullu ka, kui see natukene kõrge on, sest kui inimene ise on terve ja kehas ei ole mingeid põletikke, ei tee kolesterool meile mitte midagi halba. Sest kujutage ette, kui te panete nt õli vee sisse, see ei jää ju kuskile kinni, vaid hõljub rõõmsalt oma teedpidi edasi. Sama on ka kolesterooliga – kui põletikke pole, ei jää ta meie veresoonte külge kinni ka ja ei häiri mitte kedagi. Põletik toobki mind viimase faktini.

Põnev fakt number kolm. Omega 3. Omega 3. Omega 3. Ikka ja jälle ei saa üle Omega kolmest. Omega 3 on selline tore asi, mis sünteesib põletikuvastaseid hormoone. See tähendab, et kui meil on kehas Omega kolme piisavalt, siis me oleme terved (rasva söömisest terveks, indeed). Põletik võib tähendada ükskõik missugust ebatasakaalu või haigusnähtu meie kehas. Omega 6 aitab samamoodi põletikuvastaseid hormoone sünteesida, aga seda ainult siis kui Omega 3 on piisavalt. Ehk siis Omega 3 on nagu suur ja tark vend, kelle järgi väikevend Omega 6 ka õpib ja tegutseb. Kui aga suurt venda ehk Omega 3 ei ole, saab väikevend Omega 6 krutskeid tegema hakata. See väljendub selles, et siis hakkab Omega 6 põletikku tekitavaid hormoone sünteesima ja nii tekivadki põletikud, erinevad valud, ülekaal ja ka suuremad terviseprobleemid. Seega, ei saa kuidagi rõhutamata jätta Omega 3 tähtsust, armsakesed. Kui te ei tarbi praegu kalaõli, siis alustage nüüd, ma loodan, et see tekst natukenegi mõjutas teid seda tegema.

Loe ka teisi Brena Fitnessi postitusi http://www.brenafitness.eu/!

PÄEVATOIMETAJA

online@ohtuleht.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee