Uudised

MÜÜDID TEGELIKKUSEKS! Söö RASVA, mitte SUHKRUT!  (3)

Liigume.ee, 1. detsember 2016, 08:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Juba aastaid tagasi peeti tabuks osta sildita "rasvavaba" või "madala rasvasisaldusega" toiduaineid. Kunagi kuulusid või ja munakollased taunitud toitude hulka, samas kui rafineeritud süsivesikud ja pakendatud toidud populaarsust kasvatasid. Ajad on aga oluliselt muutunud.

Tänapäeval toetavad eksperdid rasva sisaldavad toiduaineid ja loevad näiteks täispiima, avokaado ja kookospiima supertoitude hulka. Siiski on õhus kahklused, millist rasva peab ja tohib süüa ning kuidas see kehale mõjub. 

Müüt nr 1: Rasv taldrikul võrdub tulevase rasvakogusega kehas

Rasva söömine ei tee paksuks. Oma menüüs rasvakoguse oluline vähendamine või kaotamine võib hoopis kaalu kasvatada, sest see tekitab kurnatuse tunde ja ajendab sööma. Mõned uuringud on üllataval kombel tõendanud, et hoopis rasva söömine võib aidata kaalus alla võtta.

Enamik dieetides jääb puudu koostisosadest, mis teevad toidu maitsvaks ja sellele toiteväärtuse annavad. Üheks selliseks on rasv, mille tarbimine kõhtu täidab ja ülesöömist vältida aitab. Tervislikud rasvad on keha jaoks parim energiaallikas ja hoiavad ainevahetuse ning rasva põletavad mehhanismid toimivana. Madala rasvasisaldusega dieet aeglustab ainevahetust. 

Müüt nr 2: Küllastunud rasvu ei tohi kindlasti tarbida

Kuigi küllastunud rasv on juba mõnda aega rahvavaenlaseks tituleeritud olnud, näitavad hiljutised uuringud, et asi ei ole nii hull. Muidugi ei peaks sa liiga sagedasti sööma punast liha ja võid, kuid vahel nende nautimine ei tee halba su tervisele ega vööümbermõõdule. Kõrge rasvasisaldusega toitude söömisest hoopiski hullem on suhkru tarbimine - rafineeritud süsivesikud tõstavad riski haigestuda südamehaigustesse ja diabeeti.

Müüt nr 3: Igasugune rasv põhjustab terviseprobleeme

Erinevatest allikatest pärinevate rasvade söömine võib tervisele kasuks tulla. Omega-3 rasvhapped (leidub kalas, pähklites, seemnetes) tugevdavad südant ja vaimset heaolu. Monoküllastumata rasvad, mida leidub näiteks oliiviõlis, pähklites ja avokaados, vähendavad samuti südamehaiguste riski. 

Müüt nr 4: Kõrge kolesteroolisisaldusega toidud tõstavad LDL-kolesterooli (halva kolesterooli) taset

Kõrge kolesteroolisisaldusega toidud ei pruugi halva kolesterooli taset tõsta, vaid pigem tõuseb hea kolesterooli tase. 

HOIATUS! Transrasvad ja linoolhape (leidub taimeõlides) võivad tervisele kahjulikult mõjuda. Seega hoia eemale osaliselt hüdrogeenitud ja hüdrogeenitud õlidest nagu rapsiõli, samuti ka pakendatud toitudest, täidisega kommidest, külmutatud pitsast ja margariinist. Tihti ei pruugi toiduainel olev toitumisalane märgistus transrasvu kajastada, seega otsi nimekirjast märget hüdrogeenitud õlide kohta.

Müüt nr 5: Rasva söömine takistab sportlike eesmärkide saavutamist

Mõned vastupidavusaladega tegelevad sportlased järgivad ketogeenset dieeti. See tähendab, et päevasest kalorite kogusest saadakse 70-75% rasvadest ja vaid 5-10% süsivesikutest. Teadlased veel uurivad selle dieeti mõjusid, kuid see aitab kehal kohaneda rasvavarude mitte süsivesikute arvelt kalorite põletamisega. 

Tüüpilised kõrge rasvasisaldusega toidud, mida ketogeense dieedi puhul tarbitakse on avokaado, kala, pähklivõi, liha ja munad. Kehal kulub 3-5 nädalat aega, et harjuda kõrge rasvasisaldusega ja madala süsivesikutesisaldusega dieediga. Kuna keha seedib rasvu aeglasemalt kui süsivesikuid, püsib ka täiskõhtutunne kauem ja stabiilne energiatase aitab sind kestvust ning head vastupidavust nõudvatel treeningutel. Sellise dieedi korral peaks aga söömise ja trenni vahele jääma paar tundi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee