Uudised

Pärast trenni SAUNA? Kas see on ikka hea mõte? 

Rein Jalak, 30. november 2016, 08:00
Tänapäeval otsivad inimesed ühe enam tasakaalu järjest enam suurenevale igapäevasele stressile, olgu selleks siis aktiivne puhkus, lõõgastumine, harmoonia, regulaarne liikumine. Kahtlemata on lisaks aktiivsele liikumisharrastusele üheks heaks võimaluseks ka regulaarne saunas käimine. Saunad on omandanud lisaks tervise tugevdamisele tänapäeval olulise tähtsuse ka haiguste ennetamisel ja taastusravis. Samas tuleb kindlasti saunas käies kinni pidada õigetest reeglitest.

Soovitav on end kaaluda, seda nii enne sauna minekut kui sealt tulles.

Samal teemal

AURUSAUN

Aurusaun oli tuntud juba antiikses Kreekas. Erinevalt soome saunast on õhuniiskus aurusaunas 80 -100%. Õhutemperatuur on 50 - 55 kraadi vahemikus, mis koos kõrge temperatuuriga tagabki korraliku higistamise.

Paraku pole higistamine aurusaunas nii tugev kui soome saunas, põhjustatuna hulgalisest aurust. Seepärast on aga aurusaun südame-vereringele suurema koormusega kui soome saun. Aurusaun on väga hea toimega just hingamissüsteemile, kuid hea toime on ka näiteks reumaatilistel haigustel. Saunas viibimine aitab hästi ka lihaskanguse vastu. Soojuse ja niiskuse kombinatsioon puhastab ja ravib nahka. Auru-saunal on hea toime stressi vastu ja unehäirete puhul.

Aurusaunas soovitatakse olla korraga 10 -15 min, mis on ajaliselt sarnane soome saunaga. Ka puhkeaeg saunaskäikude vaheajal 20 -30 min on sarnane soome saunaga.

Aurusaun

  • soe, niiske õhk
  • temperatuur 50 -55 kraadi
  • õhuniiskus kuni 100%
  • troopiline „vihmametsa“ kliima
  • aurukatel
  • tugev toime südame – vereringele
  • hea nahka niisutav toime

Ideaalne kombinatsioon kuumast ja niiskusest on organismile soodsa toimega

  • puhastab hingamisteid
  • lõõgastav toime
  • mõjub lihaskrampide vastu
  • puhastab nahka
  • aitab unehäiretel
  • ravitoime reumaatilistel haigustel

Kombineerida võib ka aurusauna ja soome sauna kasutamist. Kuna aurusaunas on toime südame-vereringele suurem, on soovitav enne külastada just aurusauna ja seejärel minna soome sauna. Kindlasti tuleks vahepeal end aga jahutada.

SOOME SAUN

Soome saunas on kuiv kuumus, õhutemperatuur on 85 -100 kraadi vahemikus, õhuniiskus aga vaid 5 - 10%. Soome saunas tekitavad soojuse kuumad ahjukivid, kuid soojust kiirgub ka looduslikust puitseinast ja puitlaest. Soovitav on kaasa võtta käterätik, et mitte puitu kahjustada.

Saunas on 3 pinki eri kõrgustel, pingid on samuti puidust tehtud. Õhutemperatuur ja niiskus on eri kõrgustel erinevad. Soojus tõuseb alt üles suunas, õhuniiskus aga vastupidi. Temperatuuri erinevus võib all ja üleval olla kuni 60 kraadi. Kuna soe õhk tõuseb ülespoole, seepärast ongi temperatuur eri pinkidel erinev. Soovitavam on higistada ülemistel pinkidel ja lühikest aega, mitte alumistel ja pikka aega. Õhutihedust reguleeritakse leili viskamisega, milleks kasutatakse nii vett kui eeterlikke õlisid.

NB! 

  • Saunas olla 10 – 15 min!
  • Kuumus ja niiskus on organismile soodsa toimega.
  • Soome saunas kuiv õhk ja madal niiskus.
  • Eri pinkidel on erinev niiskus ja soojus.
  • Saunalaval pole rääkimine kasulik.
  • Kuuma ja külma vaheldumine on tervisele väga soodne.
  • Planeerida sauna minekuks vähemalt 2 tundi
  • Saunaskäikude vahepeal vedelikku tarbides jääksid mürkained organismi edasi.
  • Juua alles peale viimast saunaskäiku.
  • Mitte juua alkoholi, kohvi.
  • Enne treening ja alles siis saun.
  • Saun on väga hea taastumiseks.

SAUNA MÕJU ORGANISMILE

Kuum õhk saunaruumis hingamissüsteemi ei kahjusta. Kuumus aitab hoopis kopsude limaskesta paremini verega varustada, enam sekreeti eemaldada. Kuna hingamisteed on ülekuumenenud, on väga oluline end laval viibimise järgselt jahutada. Parim selleks on värske õhk, nii saavutab limaskest kiiresti oma optimaalse temperatuuri. Organism omastab saunalaval vähem hapnikku ja seepärast pole saunalaval kaaslasega rääkimine organismile kasulik, samuti ka sportlik tegevus saunas viibides.

Kui spordis töötab süda vastu veresoonte takistust, siis saunas olles on veresoonte seinad justkui lõõgastunud. Südame töö on saunaruu-mis märksa ökonoomsem kui mujal. Samuti on puhkeseisundis skeleti lihased, mis samuti takistust vähendab. Süda saab nüüd iga löögiga hoopis enam verd pumbata. Soovitavaks süda-me löögisageduseks saunas loetaksegi umbes 120 lööki / min. Paraku seni levinud arusaam, et kuumus ülemääraselt südant koormab, saunas siiski ei toimi.

Ka vererõhule toimib regulaarne saunaskäimine soodsalt. Vanuse suurenedes väheneb veresoonte seinte elastsus, siit ka vererõhu tõus. Vererõhku tuleks vanuse suurenedes regulaarselt kontrollida, tõus üle 140 / 90 mm Hg võib hakata juba tervist kahjustama. Saunakuumuses vii-bides veresooned laienevad ja vererõhk langeb.

Sageli saunaskäijad on harvem haiged. Saunal on positiivne mõju immuunsüsteemile, sageli ollakse vähem haiged just talvel.

Saunas olles muutub nahk niiskemaks, kõrge kuumus suurendab naha verevarustust, higinäärmed eraldavad enam higi. Higi koosneb aga ligi 99% veest. Higistamine aitab nahka puhastada, väljutab mustuse, surnud rakud, bakterid jm, puhastades sellega nahka ka seestpoolt.

Regulaarsel saunaskäimisel tunneme end värskema ja puhanuna, me pole enam nii stressis ja väsinud. Saunal on hea toime närvisüsteemile, samuti hormonaalsüsteemile. Saun on soovitav ka unehäiretel. Kui tuleme saunast näiteks kaks tundi enne magamaminekut, tagab sauna mõju meile hea ja kiire une.

SOOVITUSED SAUNA KÜLASTAJALE

Sauna positiivne mõju tervisele avaldub eeskätt kuuma ja külma vaheldumises, seepärast on saunades enamasti jahedad eesruumid ja puhkeruumid. Kuid jahutada saab muidugi ka värskes õhus. Saunas käimiseks soovitatakse planeerida vähemalt 2 tundi. Viimane korralik söögiaeg peaks olema vähemalt 2 tundi enne saunaminekut. Alkoholi tarbimine ja suitsetamine saunas käimisega kokku ei sobi. Küll on vaja sauna kaasa võtta sandaalid, nii välistame nahaseene tekke ja hoiame jalgu soojana.

Inimene kaotab kolme saunaskäiguga 0,5 – 1,5 liitrit vedelikku, lisaks veele on seal palju mineraalaineid – naatrium, kaalium, magneesium jt, samuti kusiaine, piimhape, rasvhapped. Me kaotame ka raskemetallide soolasid, mürgiseid ainevahetuse lõppprodukte – plii, nikkel, kaadmium jt., nii aitabki saunas käimine meil mürgistest ainetest vabaneda. Naatriumi saame me joogi ja toiduga niikuinii tagasi, seega on naatriumi kaotamine saunas soodne näiteks kõrge vererõhu korral.

Saunalaval olles ja saunakäikude vahepeal ei tohiks juua, sest nii ei suuda me organismist küllaldaselt vedelikku ja mürkaineid eemaldada. Muidu me eemaldame just need ained, mida me joomisega äsja omastasime. Kui joome vedelikku, liigub see kiiresti mao ja soolestiku kaudu verre, kuumuses organismist eemalduv vedelik aga just verest pärinebki. Kahjulikud mürkained jääksid siis koos vedelikuga aga hoopis kudedesse edasi. Tõsi, eks mürkaineid eemaldub ka uriiniga. Küll tuleks juua korralikult peale saunaskäimist, et oma vedelikuvarud taastada. Sel juhul on mürkained juba naha kaudu eemaldatud.

Peale saunas käimist tuleks korralikult juua. Saunaskäikude vahepeal aga soovitavalt mitte juua, muidu ei tule jääkained organismist välja. Mitte juua alkoholi ja kohvi, vaid mineraalvett, puuviljamahla, teed, jms.

SOOVITUSED SPORDIGA TEGELEJALE

Kindlasti peame järgima lihtsat reeglit – enne sport ja seejärel saun. Kui oleme spordiga alustajad ja meie vastupidavuse tase ehk aeroobne töövõime pole veel küllaldane, väsime kiiremini ja meie lihased muutuvad kangeks. Lihastes kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõppprodukte (piimhape jm) aitab hästi väljutada just saunas viibimine. Kui lihastes on piimhape, on lihased väsinud ja kanged. Väga oluline paljudel spordialadel on ka sauna positiivne mõju hingamissüsteemile, seepärast on see kindlasti soovitav näiteks vastupidavusaladel. Saunal on hea mõju ka sportlase psüühikale ja parandab ka meie und.

Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine. Kui oleme treeningu lõpetanud, peaksime niikaua ootama, kuni südame löögisagedus saavutab taas puhkeoleku taseme. Vastasel juhul saavad süda ja vereringe ülemäärase koormuse. Soovitatakse oodata vähemalt 30 min, südame löögisagedus peaks olema lan-genud 60 – 80 lööki /min vahemikku. Kõik oleneb spordialast, suuremal koormusel peaks siiski ootama 2 tundi. Kuna treeningul oleme palju higistanud, peame nüüd kindlasti enne saunaminekut jooma. Saunas kaotaksime ju taas vedelikku ja see võib juba meie töövõimet ja tervist kahjustada.

Sauna ja spordi seosed

  • kiirendab taastumist
  • lihaspinge kaob kiiremini
  • suureneb kopsumaht
  • esmalt sport ja seejärel saun
  • südame löögisagedus peab enne sauna-minekut taastunud olema
  • vedelikukaotus tuleb eelnevalt likvidee-rida
  • saunaskäimise ja võistluse vahel vähe-malt 1 päev
  • ettevaatust vigastuste korral


 


REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee