Uudised

Jaagup Kreem trennist: "Kurat küll, miks ma seda iga päev teha ei võiks!" 

Marie-Helen Sarapuu, 25. november 2016, 08:00
Foto: Aivar Kullamaa
Pole just palju inimesi, kes saaksid öelda, et nad on tegelenud džuudo, suusahüpete, ratsutamise, tennise, sukeldumise, lumelaua-, jalgratta- ja motospordiga. Jaagup Kreem (43) on!

Kuna ilmad kisuvad aina kevadisemaks, otsustame seekord jalgrataste kasuks, et metsa vahel esimesed tiirud teha. “Treenin ikka sellepärast, et mul oleks jõudu teha neid asju, mida minult oodatakse ja mis mulle meeldivad,” räägib muusik. Üht kindlat lemmikspordiala Jaagupil ei olegi. Praegu käib ta mere ääres ja metsas jooksmas, sõidab rattaga ja treenib jõusaalis. Sukeldumine on spordiala, mida paljudele üllatuseks saab Eestis mõnusalt harrastada ja millega Jaagup on tegelenud juba 15 aastat. Kohe, kui ilmad ilusamaks lähevad, on tal kindel plaan hakata oma naisega koos tennist mängimas käima. Suvel ootavad jällegi ees suured kontserdid ja lavad, kus Jaagup Kreemi laule ja esinemist teades on ringijooksmist ja füüsilist aktiivsust palju. “Võhma peab igal lauljal olema! Tavaliselt olen kahetunnise kontserdi lõppedes kaltsmärg,” tunnistab ta.

Samal teemal

Jalgrattasõit viibki meid Jaagupi kodulähedasse metsa. “Maanteed ei viitsi ma jalgrattaga nühkida, metsas krossi sõita ja hüppekaid otsida on palju ägedam!” tõdeb laulja ja tutvustab mulle metsaradu, millest teab ja tunneb igat soppi. Füüsilisest aktiivsusest veelgi olulisem on Jaagupile emotsioon, mille sportides saab – nii on paljud tema spordialad mingit viisi ekstreemsed või huvitavad. “Adrenaliini aspekt peab ikka olema!” Just seda käis Jaagup koos oma pojaga otsimas ka hiljutiselt lumelauareisilt Austriast. “Neli päeva mäel, ja jalad olid lõpuks nagu kivist, sest päeva jooksul saab seal ikka väga korraliku trenni!”

Aktiivne puhkaja

Raha kulutab paljude armastatud laulude autor enamjaolt reisimise peale. “See on investeering, mis viib küll välja, aga samas toob kuhjaga tagasi.” Reisida – see tähendab liikuda! “Ma lihtsalt ei kannata selliseid reise, kus lähed Egiptusesse või Taisse, viskad basseini äärde pikali ja võtad kõrvale õlle. Minu jaoks pole see reisimine! Kui juba minna, siis tahan teha ka sporti!” Nii meenutab ta naeratusega möödunud mootorrattamatku, sukeldumisreise ja lumelauatamist Austrias.

Sõidame ratastega aina sügavamale metsa, aga varsti selgub, et mudased metsarajad pole rattasõiduks veel valmis, ja hüppekad, mida Jaagup mulle näidata tahtis, jäävad seekord avastamata. Samas tunnen ka väikest kergendust, sest minu jalgrattasõidud piirduvad pigem asfaldi ja kruusateega.

Tagasi jõusaalis

Mingil kummalisel moel on pisikesed kukkumised käinud Jaagupi sportimisega alati käsikäes. “Minu esimene jalgrattasõit lõppes armiga näos. Mulle sõideti lihtsalt otsa ja kukkusingi näoga metallist rattakellale peale,” kirjeldab ta. Täpselt aasta aega tagasi oli Jaagup sportimisest aga üsna kaugel. “Kõik need vanad kukkumised rataste ja mootorratastega viisid selleni, et tuli minna seljaoperatsioonile,” räägib ta. Kui arstid lubasid hakata tasapisi jälle trenni tegema, alustas ta esmalt jõusaali ja rattasõiduga. Jõusaalis käimist peab Jaagup pigem rahvaspordiks, mida ta teeb eelkõige enda vormis hoidmiseks kaks-kolm korda nädalas. “Nüüd olen muutunud juba korralikuks sõltlaseks, sest kui kolm päeva pole jõusaali jõudnud, tekib tunne, nagu oleks midagi viga,” naerab Jaagup. Kõike seda teeb ta ikka harrastaja tasemel ja kulturistiks hakata ei taha.

Siiski ei suhtu Jaagup jõusaalitrenni ükskõikselt. Et harjutusi õigesti sooritada, on tal personaaltreener, kes hoiab kõigel silma peal. “Üksinda lähed jõusaalis kohe mugavustsooni, seega on vaja kõrvale ka spetsialisti,” ütleb ta. Samuti vaatas personaaltreener üle tema söömise, kuid muusik tunnistab, et täpselt kõikidest nõuannetest kinni pidada on üsna raske. “Bänditegemise juures on vahel paratamatus, et oleme öösel kell neli Mäo ristis ja pole kaksteist tundi süüa saanud. Siis võetakse ikka mingi kabanoss hamba alla, aga kui kolm korda nädalas trenni teed, saab vahel seda endale lubada.” Üldiselt püüab Jaagup siiski oma söömist jälgida ja valget saia näost sisse ei aja.

Billy Elliotist

Jaagupi sünnipäeval, 28. märtsil esietendub Nordea kontserdimajas Elton Johni muusikal “Billy Elliot”, kus tema roll on mängida peategelase Billy vanemat venda. Muusikalis osalejal tuleb olla supervormis ja ka see on üks põhjus, miks Jaagup regulaarselt trenni teeb. “Eks need suured lavad ole nõudlikud, kas sa siis annad teksti, tantsid või laulad – igal juhul pead sa füüsiliselt väga heas vormis olema, et kahetunnine etendus vastu pidada.” Kui aga võrrelda “Billy Ellioti” muusikali kunagise “Romeo ja Juliaga”, kus Jaagup samuti mängis, on praegune roll füüsiliselt siiski vähenõudvam. ““Romeo ja Julia” ettevalmistusperioodil olid meil kolmetunnised tantsutunnid kaks korda päevas. Lisaks sellele pidin 5kiloste saabastega mööda lava ringi jooksma. Võtsin selle ajaga alla 8–9 kilo,” räägib Jaagup. Kuna “Billy Elliotis” löövad kaasa ka Jaagupi poeg ja tütar, teab ta rääkida, et just lapsed, kes kehastavad muusikalis balletikooli õpilasi ja poksitrenni poisse, saavad proovides väga kõva füüsilise koormuse ja tantsutrenne pole neil mitte vähe olnud.

Kehast olulisem on vaim

Kuna muusikaliproov surub peale ja mudased metsarajad ei lase meid just kaugele, pööramegi otsa ringi ja uhame tagasi Jaagupi koduni. Nagu paljude suust kuulda võib, tunnistab Jaagupki, et sportimise juures on kõige raskemad sammud diivanilt koduukseni. “Kui oled trenniga peale hakanud, on juba nii mõnus ja mõtled, et kurat küll, miks ma seda iga päev teha ei võiks! Nii hea on olla. Keha on powerit täis ja lihas on toonuses,” naerab laulja. Olen temaga täiesti nõus.  Kõige olulisem on Jaagupi meelest aga hoida vaimu tervena, sest kui vaim on terve, siis ei tule ka haigused ligi. Muusik ei mäleta, millal ta viimati köhas või nohus oli. “Mul ei ole sellist asja (sülitab kolm korda üle õla), sest olen alati positiivselt meelestatud.” Kui hakata mõtlema, et kõik on halb ja paha, siis hakkab endal ka paha, kui aga teha ägedaid asju, mis sulle meeldivad, siis ongi kõik hästi!

Artikkel ilmus esmakordselt 2015. aasta Tervis Plussi aprillikuu numbris.

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtuleht.ee