Uudised

EI SÜSIVESIKUTELE! Kaalust alla Atkinsiga?  (2)

Tervisefoorum, 14. november 2016, 08:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Peale motivatsiooni ülesleidmise, sammhaaval toitumise paremaks muutmise ja patsiendi toetamise tuleb dietoloogidel tunnistada ka ringlevate müütide/dieetide olemasolu. Kuna internetis liikuv informatsioon on meile kõigile nii kergesti kättesaadav, allume sageli hästi presenteeritud bluffile (kenasti disainitud veebileht, mesimagus jutt kiiretest tulemustest, 'enne ja pärast' pildid).

Kahjuks on enamus dieete välja mõeldud autori rikastamiseks, sest dieediga võivad kaasneda järgnevad väljaminekud: raamatu soetamine (võib-olla isegi mitme), veebiklubiga liitumine (tavaliselt paarkümmend eurot) või spetsiaalsete toodete ostmine (müslibatoonid, joogid, tabletid). Tegelikult ei ole dietoloogide ülesanne mängida autoriteeti ega peale suruda oma arvamust. Kui patsient tuleb tervisetöötaja juurde kindla sooviga näiteks Atkinsi dieeti pidada, siis on ainus viis rääkida sellega kaasnevatest plussidest ja miinustest ning seejärel pakkuda talle vastavad suunised. Iga inimene on oma elu ekspert ning seega ei tea keegi teine paremini, kuidas seda elama peab. Ainus õlekõrs on patsienti teavitada olemasolevatest soovitustest ning toetada teda valitud teekonnal.

Olgu kohe mainitud, et tõendid Atkinsi dieedi jätkusuutlikust kaalulangetusest on väga kesised. Robert Atkinsi propageeritud toitumisalane lähenemisviis näeb ette väga süsivesikutevaest dieeti. Teooria selle dieedi taga näeb ette keha näljutamist süsivesikutest, et siis rasvkude energiaks kasutada. Uus ja väidetavalt täiendatud Atkinsi dieet on oma sisult tegelikult väga sarnane vanaga. Nimelt peab kaalulangetaja läbima neli faasi. Esimeses faasis tohib süüa ainult 20g süsivesikuid päevas. Needki võivad tulla vaid juurviljadest. Nagu me teame, vajavad meie keharakud normaalseks funktsioneerimiseks glükoosi ja ketokehi. Et üle elada süsivesikutevaesed perioodid on inimorganismis peamiseks glükoosi ladustamisvormiks glükogeen, mis paikneb maksas ja lihastes.

Glükogeeni varud on sõltuvalt lihasmassi hulgast paarsada grammi ja seega väga süsivesikutevaesel dieedil kulub ära paari päevaga. Kuna iga gramm glükogeeni on kehas seotud umbes 3-4 grammi veega, lähevad esimesed Atkinsi dieedil kaotatud kilod pelgalt vee arvelt. Järgeva kolme faasi jooksul toimub süsivesikute järk-järguline tutvustamine – iga nädal 5 kuni 10 grammi. Nende ajal kasutab organism ketokehi, mida sünteesitakse rasvarakkudest (järkuv kaalulangus). Ideaalseks, nii-öelda individuaalseks tasakaaluks peetakse süsivesikute hulka, kus kaal jääb püsima või jätkuvalt langeb. Sealt alates süsivesikuid menüüsse lisada ei ole soovitatav (võib varieeruda 45-100g päevas). Atkinsi dieeti peaks nende ametliku veebilehe kohaselt järgima kogu elu.

Atkinsi dieedi plussid

1) Atkinsi dieedi esimeses faasis toimub kiire kaalulangus, mis võib olla väga motiveeriv. Kuigi kilod ei kao rasvkoe, vaid vee arvelt, võib see psühholoogiliselt olulist rolli mängida.
2) Lisaks sellele soovitatakse piirata lisatud suhkrute ja alkoholi osakaalu. See sobib hästi kokku tervisliku eluviisi põhitõdedega.
3) Kuna toidusedel näeb ette liha, või, majoneesi, juustu, peekoni ja munade rohket tarbimist, võib Atkins olla meelepärasem meestele, kes tavaliselt dieete ei pea.

Atkinsi dieedi miinused

1) Atkinsi esimeses faasis (süsivesikute ekstreemsel piiramisel) võib kogeda halba hingeõhku, suukuivust, peapööritust, väsimust, magamatust ja kõhukinnisust (vähe kiudaineid).
2) Kuna toidusedel on väga ühekülgne (puu- ja juurviljade vähene tarbimine), on võimalus vitamiinide ja mineraalide defitsiidi tekkeks. Kui endal ei ole oskust ega tahtmist pakendeid lugeda, on järgijatel võimalus osta ülehinnatud Atkinsi tooteid.
3) Kuna lihatooted on üpris kallid, võib tekkida raskusi toidueelarvest kinnipidamisega. Lisaks sellele seostatakse lihas olevaid küllastunud rasvhappeid erinevate krooniliste haigustega.
4) Atkinsi dieet ei sobi kasvavatele lastele, sest piirab kalorite ja süsivesikute tarbimist. Isegi kalorivajaduse täitmisel on toidusedel liiga ühekülgne.
5) Obsessiivne süsivesikute jälgimine võib tekitada ebatervet suhet toiduga. Näiteks võib libastumine (koogitüki söömisel) põhjustada liigset süütunnet.
6) Toidu väga kõrge proteiinisisaldus võib probleemiks olla neile, kellel kahtlustatakse või kellel juba diagnoositud neeruhaigus.
7) Viimaseks, kuid vaat et kõige suuremaks miinuseks on see, et Atkinsi dieedi puhul ei ole inimesele individuaalselt lähenetud (pere suurus, laste olemasolu, söögitegemisele kuluv aeg). See muudab meetodi järgimise pikas perspektiivis väga raskeks.

Umbes 90% kaalulangetajatest löövad käega ning naasevad dieedialgsesse punkti raskemana kui Atkinsit alustades.

Isiklikust kogemusest Atkinsi menüüd koostades tuleb tunnistada, et see sobib väga hakkajale ja toitumisteadlikule indiviidile. Kellelegi, kes viitsib planeerida, ette mõelda ja liste koostada, sest muidu jäävad paljud vitamiinid ja mineraalid seda dieeti järgides vajaka.

Atkinsi dieeti on defineeritud kui süsivesikute ekstreemset piiramist kaalulangetuse eesmärgil. Ideaalis peaks indiviid kaotama kaalu rasvkoe arvelt, kuid sageli toimub esmane kergenemine vee ja glükogeeni ammendumisel. Dietoloogi juurde minnes võib kuulda Atkinsi dieedi plusse ja miinuseid – valiku meetodit järgida teeb aga inimene ise. Tavaliselt töötatakse toitumiskava välja isiklike harjumuste ja käitumismustritele vastavalt. Kodus dieeti alustades võib kiirelt välja areneda mõne vitamiini või mineraali puudus. Lisaks tasub ka meeles pidada põhimõtet, et Atkinsi dieet on mõeldud terveks eluks. Endise toitumise juurde naastes ning süsivesikute, seal hulgas lisatud suhkru, taas söömisel, võtab kaalulangetaja suure tõenäosusega kaotatud kilod paari lisakoliga tagasi. Dietoloogid tavaliselt Atkinsi taolisi ekstreemseid dieete ei soovita, vaid pigem rõhutakse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele.

Loe kogu katset Atkinsi dieediga Tervisefoorumi blogist http://tervisefoorum.ee/blogi/kaalulangetamine-atkinsi-dieediga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee