Uudised

Krista Lensini tõehetk laboris 

Liigume.ee, 1. veebruar 2016 22:00
Sven Tupits
Kroonika peatoimetaja ja telesaadete juht Krista Lensin  otsustas oma vere viia meditsiinilaborisse kontrolli. Kui terve on alati särav Krista ning mis selgus tema proovidest?

Mõni päev varem on Krista käinud Synlab Eesti laboris veenist verd andmas ja on veidi ärevil. Nüüd on tõe selgumise hetk – vereanalüüsi tulemused annavad üsna täpse ülevaate, kuidas on lood tema tervisega. Synlabi laboris on patsiendile tehtud valik lihtsaks, analüüsid on jagatud pakettidesse, mis arvestavad vanust, aga ka elustiili – analüüsid eakatele, lastele, tervisesportlastele, lisaks südamepakett, laktoosi- ja gluteenitalumatuse, kõrvetiste ning nii mineraalainete kui ka vitamiinide ja mikroelementide pakett. Krista on valinud terviseriski paketi, mis annab vastused hulgale küsimustele: kas immuunsüsteem on tugev; kas kilpnääre, maks ja neerud töötavad normaalselt; ega pole mõnd varjatud tervisehäda – infektsiooni, põletikku, kehvveresust, lipiidide või süsivesikute ainevahetushäiret, näiteks suhkruhaigust; millised on organismi raua- ja D-vitamiini varud?



Tuhandete võimaluste labor


Proove on võetud ja vastused kätte saadud seni ikka arsti juures, võimalus pöörduda otse laborisse on midagi uut. Enne, kui laboriarst

Meeli Glükmann

avab Krista analüüsitulemused, suundume Synlab Eesti koostööpartneri, Eesti Spordimeditsiini klastri projektijuhi

Gerly Kedelaugu

ja vanemlaborant

Virge Jürgensoniga

laborituurile.


Hakatuseks peatume preanalüütika osakonnas, kuhu jooksevad kokku kõik analüüsid. Siin kontrollitakse, et tellimus oleks korrektne ja kõik andmed klapiks saatelehega. Siit edasi liiguvad proovid analüüsimiseks õigesse laborisse.


Laboriosakonnad toovad silme ette stseenid seriaalist “C.S.I. Miami”, kus heledais rõivis laborandid, kaitseprillid ees, tõstavad süvenenud ilmel preparaate ja klaase proovidega, sätivad neid masinatesse ja mikroskoobi alla. Kõik on piinlikult puhas ja justkui loodiga paika seatud.


Laboris on võimalik teha lausa 5000 eri analüüsi, kuid enam kasutatakse neist kaht-kolmsada. Laboris saab määrata allergeene, uurida DNAd ja munarakke, kindlaks teha emakakaelavähi riski. Mehed saavad mõõta oma testosteroonitaset, mis annab vastused küsimustele viljakuse, aga ka potentsi kohta, samuti mõõta PSA-taset – võimaliku eesnäärmeprobleemi tuvastamiseks.


Isegi puuke on siin võimalik uurida. “Kui puuk siia tuua, saab kohe teada, kas ta on nakatumise allikas. Inimesel näitab veri nakatumist alles 10–14 päeva pärast. Loomulikult tuleb jälgida ka puugihammustuse kohta – kui see laieneb ja muutub punaseks, on mõistlik pöörduda perearsti poole,” räägib Gerly Kedelauk.



34 aastat allergiaga kimpus

Doktor Meeli Glükmanni näost ei peegeldu ühtki murenooti Krista analüüside pärast.


“Need on nii ilusad analüüsid, harva näeme niisuguseid. Rääkige, kuidas te elate,” uurib doktor, mille järel puhkeb heatahtlik naer. Krista lööb muidugi hetkega särama. “See on nii tore uudis, eriti minu vanuses!”


Meeli Glükmann pärib taas: “Aga muidu olete terve olnud, lapsepõlves mingit kroonilist haigust ei ole põdenud?”


Krista: “Mul oli astmaatiline bronhiit. Millest see tuli, jäigi selgusetuks, aga kasvasin niimoodi kümme aastat. Bronhiit küll kadus, aga allergiad jäid kimbutama. Tollal panid nad sellele üldise nime neurodermiit.”


Krista osutab kaelale ja kätele: “Ma olin siit, siit ja siit kärnas! Terve kooliaja olin häbelik ja peitsin ennast... Mulle prooviti leevenduseks teha vereülekandeid. See oli kohutavalt valus. Õnneks allergia siiski kadus.”


Kui Krista naasis kümne aasta eest Ameerikast, olid tal peopesad veel lõhki ja veritsesid kergelt. Et kohvreid tassida, kleepis ta käed plaastreid täis. Nädal hiljem Tallinnas hakkasid pidevalt kimbutanud väikesed haavad paranema ja enam tagasi ei tulnudki. “Aga 34 aastat olin allergiatega hädas, enne seda sünnist saadik kärnas... Allergiad kasvavad siis välja?” küsib Krista.


Meeli Glükmann: “Inimene võib kasvada neist välja, kui keskkond ja elutingimused muutuvad, ta ei puutu enam kokku allergeenidega ja organism tugevneb.”


Doktor uurib huviga midagi Krista analüüsis ja ütleb, et neist näitajatest ei ilmne enam mingeid viiteid allergiale – sellele viitaks eosinofiilide suhtarv, mis on tal kenasti normi piires.




Ilusad absoluutarvud

Terviseriski paketi eesmärk on kindlaks teha, milline on inimese üldtervis. Kui tulemused viitavad mõnele kõrvalekaldele, tuleks võtta lisaproove, et selgitada, kas tegu on mõne ägeda infektsiooniga, kas võib esineda mingi autoimmuunne, allergiale viitav haigus vms.


“Kui veri on väga korrast ära, saab isegi seda uurida, kas inimesel on oht silmitsi seista mõne pahaloomulise haigusega. Suhkru- ja kilpnäärmehaiguse näitab analüüs ära, samuti riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse – eriti kui me näeme, et inimene on ülekaaluline. Muidugi mängib suurt rolli seegi, kas ta suitsetab ja kas tal on kõrge vererõhk.”


Doktor Glükmann hakkab analüüsi tulemustes järge ajama. Esimene analüüs on hemogramm, mis koosneb vere põhiparameetrite uuringutest ja annabki üldise ülevaate organismi seisundist. See võimaldab välja sõeluda, diagnoosida ja jälgida mitmeid vere rakkudele mõju avaldavaid haigusi, näiteks aneemiat, infektsiooni, põletikku, veritsushäireid, kasvajaid. Ka näitab see immuunsüsteemi seisundit ja vere võimet hapnikku transportida. Analüüsi tulemustes ilmnevad kõik haigused, mis mõjutavad luuüdi ja vereloomet.


Arst vaatab Kristale otsa. “Hemoglobiin on teil väga hea ja korras on ka valgeverelibled ehk leukotsüüdid ja punaverelibled ehk erütrotsüüdid. Selle põhjal saan öelda, et toksilisi kahjustusi ega mingit vereloomehaigust teil ei ole. Tõenäoliselt ei ole ka pahaloomulist kasvajat, sest see hakkaks mõjutama ka hemoglobiini väärtust. Teatud pahaloomuliste haiguste korral punevereliblede indeksid langevad. Leukotsüüdid on ka korras – see tähendab, et teil ei ole mingit ägedat ega kroonilist põletikku. Siin on ära toodud veel valgevererakkude alatüübid.


Tähtsad on absoluutarvud – tulemuste lehel on toodud vahemikud, kuhu näitajad peavad jääma, nii saab inimene neid ka ise hinnata. Normi piirest väljas näitajad lähevad automaatselt

bold

i ehk rasvasesse kirja.”


Glükmann peab viivuks pausi ja lisab: “Teie tulemuste põhjal saab öelda sedagi, et teil ei ole ei viirus- ega bakteriaalset infektsiooni – ka mitte sellist vinduvat põdemist. Muidu oleks monotsüüdide näit suurem, nagu ka stressi korral.”


Krista vaatab võidukalt ringi: “Ja stressi ka pole? Ei no tere!” (

Kõik naeravad.

)


Doktor: “Veri igal juhul ei näita! Edasi tuleb glükoosianalüüs, mis näitab veresuhkrutaset, ja – see on teil samuti korras. Korras on ka teine suhkruga seotud analüüs, glükohemoglobiini oma. Viimane peegeldab veresuhkrutaseme kõikumist pikemajalises plaanis. Kui glükoosinäit on paigast ära, võib see olla sellest, et sõite eelmisel õhtul liiga palju, ent kui pikaajaline näit on hea, on kindel, et kõik on korras. Kui veresuhkrunäidus on aga kõrvalekalle ja insuliinitootmine häiritud, võib tegu olla diabeediga – seda tuleks siis edasi uurida.”


Krista ajab näpuga rida. “Nii, lubatud vahemik on 4–6 ja mul on 5 – jälle täpselt keskel!”




Kolesterool üksi ei määra

Järgmisena tuleb rühm analüüse, millest esimene käib maksa kohta. “Maks on inimesel suure kompensatsioonivõimega ja näiteks kerge veinijoomise korral võtab ikka aastaid, enne kui see hakkab maksale halvasti mõjuma. Aga kui lisandub mingi haigus, mis nõrgendab organismi, mõjutab see ka maksanäitajat,” seletab Glükmann. “Alaniini aminotransferaas on maksarakkudest pärinev ensüüm, mille näit kerkib maksarakkude kahjustuse korral – ükskõik kas tegu on põletikulise, toksilise, alkohoolse või ravimikahjustusega. Igal juhul võib analüüsi järgi öelda, et teil seda tõenäoliselt ei ole.”


Glükmann toob järgmisena välja kreatiniinianalüüsi, mis peegeldab, kas neerud töötavad korralikult. “Jälle on kõik korras. See näitab tegelikult seda, et elu jooksul ei ole teil olnud kroonilisi põletikulisi protsesse,” sõnab Glükmann.


Krista: “Neerude näit vahemikus 45–84 on okei ja mul on 54! Nii tore, nii tore! Samas on mul olnud kohe mitu neeruvaagnapõletikku!”



Meeli Glükmann: “Aga need ei ole jätnud siis tugevat jälge, neerufunktsioonid ei ole kahjustunud, vaid ilusti taastunud või vähemalt enamik neist.”


Doktor võtab ette rasvade ainevahetuse näitaja ehk kolesteroolisisalduse. Kui see on suur, on see üks südamehaiguste riskitegureid. “Kristal on üldkolesterooli näit 3,8. Siin on välja toodud ka hea kolesterool ja halb kolesterool. Hea kolesterool toob rasvatilgakesi kudedest maksa tagasi, halb aga transpordib neid kudedesse ja veresoontesse – näiteks südame veresoontesse, kus tekivad ateroskleroosi kolded, naastud. Kui need naastud on seal olnud pikka aega ja kasvanud, võib tekkida infarkt või insult.”



Kolesterool on siiski ainult üks tegur südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumisel, pealegi saab seda õige toitumise abil ka ise normis hoida. “Aga ainult toitumisest ei piisa,” selgitab Glükmann. “Oluline on ka geneetiline taust. Rasvade ainevahetusest 70% määravad ära geenid ja 30% oleneb meist endist. Seega juhul, kui inimene, kes on seni söönud väga rasvast toitu, hakkab dieeti pidama, võib tema kolesteroolinäit paraneda 30% jagu.”


Kui kolesteroolinäit ongi normist natuke kõrgem, on see siiski veel väike riskitegur. Oluline on, et inimene ei suitsetaks, hoiaks oma vererõhu kontrolli all ja liiguks piisavalt, et kehamassiindeks ei oleks väga suur.



“Üks riskifaktor on ka kõrgtundliku C-reaktiivse valgu kõrge tase,” süveneb Glükmann. “See näitab nii kroonilisi kui ka ägedaid põletikke, eriti viiruslikke ja bakteriaalseid infektsioone ning kõiki autoimmuunseid reumaatilisi haigusi. Kui see näit on alla ühe, järeldatakse, et on väga väike risk haigestuda südamehaigustesse. Teil on see 1, mis tähendab, et riskifaktor on väike. Kui kolesteroolitase oleks hästi kõrge ja C-reaktiivse valgu oma samuti, oleks oht, et naastud soontes aja jooksul suurenevad ja sel juhul tuleks neid näitajaid hakata jälgima.”


Arst pole veel rääkinud kilpnäärmeanalüüsist ega raua- ja D-vitamiini sisaldusest veres. “D-vitamiini sisaldus veres on enamikul tavaliselt väike. Krista on seda vitamiini vist juurde võtnud?” uurib Glükmann.



“Ma käisin aasta alguses Indias ja seal sai päikese käes oldud kogu aeg,” tunnistab Krista. “Indiast tulles oli mul D-vitamiini näit 140, aga nüüd on see 78 peale langenud. Aga selles mõttes on teil õigus, et enne reisi tarvitasin päris suure koguse D-vitamiini. Ja selle võtmise ajal oli mul raudselt rohkem energiat kui muidu.



Glükmann: “75 on eestimaalase kohta juba hea näit, aga tavaliselt jääb see meie inimestel 40 kanti. Kui inimesel on madal D-vitamiini tase, esineb tal rohkem allergiaid, reumaatikud paranevad halvemini, ravimid ei mõju ja liigesed valutavad, samuti põetakse rohkem infektsioonhaigusi. Lastele on D-vitamiin kasvuks eriti oluline. Seda teatakse ju ammu, et D-vitamiini puudus tekitab rahhiiti. Soovitan tõesti võtta D-vitamiini.”


Ferritiininäit (rauasisaldus) oleneb doktori sõnul paljuski toitumisest. “Praegu on hästi populaarsed mitmesugused dieedid ja siin käivad inimesed, kes tõesti üldse liha ei söö,” räägib Glükmann. “Kui ferritiinitase on madal, kuskil näiteks 4, siis analüüsi esimesed näitajad, indeksid, muutuvad samuti – punavereliblede indeksid ja hemoglobiininäit ka.”


Glükmann peab mõistlikuks natuke veiseliha ja maksa aeg-ajalt ikkagi süüa, et organismi rauaga varustada. Aga suvel saab rauda “ammutada” ka marjadest, näiteks maasikatest, samuti spinatist, ubadest, granaatõuntest. Mida hing veel võiks tahta!



Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2015. aasta augustis.


REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee