Sinu spordiala | Sinu treener

TREENIMISE ABC: Kaheksa märki, et sa jooksed valesti 

Õhtuleht.ee, 14. september 2021 22:35
Foto: PantherMedia / Scanpix
Jooksmine on enda vormishoidmiseks parim moodus. Kuid nagu ikka heade asjadega – kui neid teha valesti, võid endale kasu asemel hoopis kahju teha.

Kuidas mõista, et jooksuga on midagi valesti? Yahoo Shine toob välja rea märke, mis sellele viitavad. Neid tasub teada, sest jooksutehnikat parandades muutub treening palju nauditavamaks.

Samal teemal

1. Valu ei tähenda alati, et midagi on valesti, sest eriti algajail käib kerge lihasvalu treeningu juurde. Kui valu kestab aga mitu päeva, võib see olla märk vigastusest. Levinuimad jooksmisega seotud probleemid on valu pöiavõlvis või sääreluu ümber, põlvekõõlustes või puusades.

Kui sa ei mäleta, et oleksid end vigastanud, on need tõenäoliselt märgiks valedest jalatsitest või ületreeningust. Seejuures tasub kõrva taha panna, et jooksujalatsid ei kesta reeglina kauem kui aasta või kuni 600 – 700 kilomeetrit. Aja jooksul kuluvad nimelt jalatsite pehmendused ja sisetallad ära ning sestap ei paku need jalgadele piisavalt toestust.

Üle treenida võivad end aga nii algajad kui edasijõudnud, põhilised vead on kas liiga kiiresti või kaua jooksmine. Vaata oma jooksuplaan üle ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

2. Lihaspinge võib tekkida siis, kui enne jooksu ei tehta soojendust ja kui pärast jooksu lihaseid ei lõdvestata.

3. Suurem osa jooksuajast kulub muusika valimisele. Hea taustamuusika annab jõudu juurde ja paneb ilma suurema vaevata pingutama. Kui oled oma jooksumuusikast tüdinenud, ära otsi uut jooksurajal, vaid vaheta see aegsasti välja. Kasulik nipp on koostada mitu erinevat esitusloendit või kuula mõnd sobivat spordimuusika raadiot.

4. Juhindud liialt teiste jooksjate nõuannetest. Kogenud jooksjatele meeldib väga algajamatele nõu anda. See on hea ning teised tasub ära kuulata, kuid lõplik otsus tee ikka selle järgi, mis sinu kehaga paremini klapib. Selleni jõuad asjad ise enda nahal järgi proovides.

5. Sa väsid kiirelt. Algajate viga on liiga kiire algustempo. Et treening oleks edukas ja nauditav, leia sobiv tempo. Ideaalse jooksutempo leidmiseks alusta niinimetatud rääkimistehnikast, see tähendab, et sa peaksid suutma jooksu ajal juttu rääkida. Kui tahadki kerget jooksu, siis jätka samas tempos, aga kui tahad pingutada, hakka mõne aja pärast tasahaaval tempot tõstma. Maksimumtempo ajal on rääkimine võimatu, aga see ei tohiks siiski segada sügavalt sisse ja välja hingamist.

6. Lihaskrampe võivad põhjustada liiga pinnapealne hingamine, veepuudus, elektrolüüdide puudus organismis või mingi trennieelne vale söök või jook. Kui krambid tekivad jalgades, oled ilmselt joonud liiga vähe vett. Kui küljes hakkab pistma, hingad valesti. Kui valu tekib kõhtu, võib süüdi olla vale toitumine.

Parim oleks kogu päeva ajal juua piisavalt vett ning teha seda ka siis, kui jalad keset jooksu krampi kisuvad. Trennieelne kõhutäis võib oluliselt mõjutada jooksutulemusi ja trenniaegset enesetunnet. Söö midagi kerget tund kuni kaks tundi enne jooksma minekut, et seedimiseks jääks piisavalt aega ja energia ei saaks enne otsa. Samuti on tähtis joostes õigesti hingata – õige on seda teha sügavalt nii, et seda on kõhu pealt näha.

7. Motivatsioon kaob kiirelt. Igaüks teab seda tunnet, kui raske on end treeninguks soojast toast välja ajada. Selle vastu aitab, kui leiad endale trennikaaslase või ühined mõne jooksuklubiga - kaaslaste toetus aitab motivatsiooni hoida.

8. Sa ei viitsi hommikuti joosta. Hommik on jooksmiseks parim aeg. Just hommikune treening aitab öösel paremini magada, mis tähendab, et järgmisel hommikul ei ole ärkamine enam nii keeruline. Lisaks on uuringud leidnud, et neil, kes puutuvad päevavalgusega kokku rohkem päeva esimeses pooles, on väiksem kehamassiindeks võrreldes nendega, kes käivad õues õhtuti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee