Foto: Pixabay
Silja Paavle 10. mai 2022 23:22

Kevadised ilmad on toonud tänavatele üha enam jooksjaid, kellest paljud alles alustavad alaga. Selleks, et endale uue hobiga mitte liiga teha, tasub pöörata tähelepanu viiele olulisele numbrile, mis aitavad mõõta progressi ja annavad märku, kui tuleks panna rohkem rõhku taastumisele.

Tervist puudutavate numbrite jälgimine on seda lihtsam, et tänu kaasaegsele nutitehnoloogiale ei ole enam jooksutreeneri palkamine või jooksuprogrammi ostmine ilmtingimata vajalik. Kui sisestada uudsesse nutiseadmesse enda peamised terviseandmed, pikkuse, kaalu ja jooksu eesmärgi, võtab neis sisalduv tehisintellekt treenerirolli sageli enda kanda. Nii ongi jooksmine üks kõige lihtsamini kättesaadav ja tegelikult ka kõige soodsam kogu keha mõjutav spordiala, mis siiski võib ülepingutuse korral ka hoopis liiga teha. Vaata, milliseid numbreid ja näitajaid tasuks igal jooksjal kindlasti jälgida, et teha oma kehale kasu, mitte kahju.

1. Südamerütm ja südame löögisageduse tsoonid

Sportimisel eristatakse aeroobset ja anaeroobset treeningtsooni, mille puhul anaeroobne on kõrge pulsisagedusega n-ö punane tsoon, kus keha pingutab kõvasti. Algaja jooksja sörk peaks aga jääma seega pigem aeroobsesse tsooni ehk umbes 140+ pulsisageduse piiresse, sest vastasel juhul on tegemist liiga suure koormusega. „Tänapäevased nutikellad panevad need tsoonid individuaalselt paika vastavalt jooksjaga seotud personaalsele infole ja annavad jooksu ajal märku, kui üks tsoon muutub teiseks,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.

Südame löögisageduse tsoone arvutatakse maksimaalse südame löögisageduse põhjal. Sealjuures ongi tegemist personaalse näitajaga, sest maksimaalne pulss on ainulaadne ja seotud nii jooksja vanuse kui geneetikaga. 

Jooksja maksimaalset pulssi võib tegelikult ka ise vanuse ja kehakaalu abil välja arvutada ning siis arvestada, et kõrge treeningkoormus jääb sellest umbes vahemikku 85-100%, mõõdukas treeningkoormus vahemikku 70-85%, kerge treeningkoormus 60-70% ja madal treeningkoormus 50-60%. "Uute nutikellade puhul on hiljem saadaval ka virtuaaltreeneri analüüs ja nõuanded selle kohta, kuidas järgmist treeningut paremini planeerida, et näiteks mitte pidevalt kõrgete treeningkoormuste tsoonis püsida, sest need väsitavad keha liigselt ära ning koos sellega võib tihti kaduda ka motivatsioon järgmist treeningut teha,” selgitab Mishina, kuidas tehisintellekt aitab teha jooksutreeninguid targemalt.

2. Keskmine kiirus

Keskmine kiirus näitab jooksjale tema keskmist kiirust kogu jooksu vältel ning seda on hea võrrelda hetke tempoga iga läbitud kilomeetri kohta, et siis oma kiirust vajadusel kohandada. „Üldjuhul on see näitaja olemas kõikidel uutel nutikelladel, mis vähegi aktiivsust mõõdavad,“ kinnitab Mishina. „Uute mudelite puhul on seetõttu andmete kogumist täpsemaks arendatud ja andureid juurde lisatud, et kell suudaks anda jooksvalt täpse ülevaate andmete osas ega edastaks vale statistikat.“ 

Edasi lugemiseks: