Foto: Unsplash
Toimetas Silja Paavle 18. jaanuar 2022 23:36

Harrastus- ja tippsportlasele võib teadmatus oma organismi hetkeseisundist kulmineeruda motivatsiooni langusega, kuid kehvemal juhul sagenenud viirushaiguste või muude terviseprobleemidega. Tervisekontrolli tasuks teha siis, kui alustad treeninguga pärast pikka pausi, suurendad koormust või tegeled võistlusspordiga, räägib SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

Dr Raave-Sepp nõustab harrastus- ja võistlussportlasi nende testitulemuste osas. Analüüsid aitavad tema sõnul hinnata organismi tervislikku seisundit, füüsilise koormuse mõju organismile ning sedagi, kas taastumise ning koormuse vahekord on tasakaalus. Mitmete näitajate puhul võib kulgeda normist kõrvalekalle ilma sümptomiteta ehk häda endast märku ei anna. „Üha sagedamini on laborisse saabuvate, peamiselt kestvusalade sportlaste vereproovidest näha madalat hemoglobiini ja rauavaru ning lihaste ülekoormusele ja ebapiisavale taastumisele viitavaid näitajaid,“ tõdeb dr Raave-Sepp. Analüüsitulemused võimaldavad oma treeningplaani ja toitumist korrigeerida ning seeläbi terviseporbleeme ennetada.

Milliseks treeninguks on keha üldse valmis?

Sage uusaastalubadus on „võtta ennast kätte“ ning alustada tervisliku toitumise ja trenniga. Vereproov annab ülevaate treeningutele eelnevast seisundist ja võimaldab hinnata, kas ja milliseks koormuseks on keha üldse valmis. Kui võtta appi ka treener ning toitumisnõustaja, on andmed abiks neilegi.

Treeningute kulgedes samu vereanalüüse korrates ja esialgsete tulemustega võrreldes, saab hinnata füüsilise koormuse mõju organismile ja vajadusel korrigeerida treeninguid, toitumist ning lisaainete nagu vitamiinid ja mineraalained, tarvitamist. Ülevaade terviseseisundist aitab seada realistlikke eesmärke, nõnda ei tehta endale liiga ega anta enne soovitud tulemusi kergekäeliselt alla. Oluline on laduda põhja tempos, mis tagab arengu ning saavutada vorm nii, et keha püsib terve ja jätkub motivatsiooni tervisliku elustiiliga jätkata.

Kas treening- ja puhkeaeg on tasakaalus?

Tervisesportlasele, kes treenib hea enesetunde, kaalu normis hoidmise või langetamise eesmärgil, on vereanalüüsid abiks sobiva koormuse hindamisel ning liigsete pingutuste, mis võivad kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi, vältimiseks. Juba alustanud trennitegija saab selge teadmise, kas seatud eesmärkide saavutamiseks ja lihaste taastumiseks on vajalik treening- ja puhkeaeg tasakaalus või esineb risk ülekoormuseks ja sellega sageli kaasnevaks lihaskahjustuseks. Samuti saab teada, kas on tagatud piisav hapnikuga varustamise võimekus ning kas peamiste toitainete nagu valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus on paigas. Samuti sedagi, milline on vedeliku tasakaal, et tagada rakkude normaalne töö.

Väga oluline on oma organismi hetkeseisundit hinnata enne kestvusalade võistlusi. Mitte ainult selleks, et oma vormi osata ajastada. Oluline on vältida tervist ja elu ohustavaid komplikatsioone võistluse ajal ning pärast. Ka sel suvel toimub Eestis mitmeid triatlone, mis panevad osalejad korralikult proovile. Milline on võistleja organismi valmisolek pingutuseks?

„Tõsistel harrastusportlastel on sarnaselt tippsportlastega oht, et organismi viimasele piirile viimisel ollakse haigustele vastuvõtlikumad. Kurnavale füüsilisele pingutusele võib järgneda

immuunsupressioon ning seetõttu on näiteks kestvusaladega tegelevatel sportlastel kurnatusega kaasnevate viirusnakkuste vältimine tõsine katsumus,“ räägib SYNLABi laboriarst dr Raave-Sepp.

Näitajad, mida jälgida

Dr Raave-Sepa sõnul on jooksjatel tihti mureks rauapuudus, mis mõjutab omakorda hemoglobiini – kiiremini tekib väsimus ja jaksu on vähem. „Kui raua tagavara taset näitav ferritiini vereanalüüs on paigast ära, võiks vaeguse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite, olulise puuduse korral aga on vajalik täiendavate preparaatide tarvitamine,“ soovitab arst ja lisab, et sportivatel naistel ja meestel võiks olla raua tagavara tase vähemalt üle 50 μg/l.

Kaltsium kannab olulist rolli nii tugevate luude, hammaste kui ka lihaste töös. Defitsiidile võivad viidata krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus ja lihaskrambid. Viimaseid põhjustab ka magneesiumi vajakajäämine või kaltsiumi ja magneesiumi omavahelise suhte häirumine. Dr Raave-Sepp toonitab, et sportimisel kaotab keha soolasid: „Suure pingutuse korral higistame rohkem ja nii kaotame higiga kehast magneesiumioone. Vaeguse vältimiseks on vajalik varude teadlik taastamine.“

D-vitamiini vajab keha eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse tagamiseks kui ka koordinatsiooniks, lihasjõudluseks ja sooritusvõimeks. „See vitamiin annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse,“ selgitab arst D-vitamiini mõju treeningvõimekusele ja lihaste toonusele.

Jõudlust treeningul mõjutab arsti sõnul veel näiteks veresuhkru tase. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, madal aga sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole võetud kehaliseks koormuseks piisav.

Kui lihastöömarkerid kreatiini kinaas (CK), kreatiniin ja aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on normist kõrgemad, on sageli põhjus lihaste ülekoormuses – see on tihti jõusaaliharrastajate probleem. C-reaktiivne valk (CRP) aitab avastada varjatud lihaspõletikke ja infektsioone ning on vajalik südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks. Uurea peegeldab organismi treeningjärgse taastumise efektiivsust ja valkude tarbimist ning võib viidata lihaskonda kahjustanud treeningule.

Kõik saab alguse tervislikust ja mitmekesisest toidust ning piisavast unest ja puhkusest

Dr Anneli Raave-Sepp lisab, et immuunsuse tugevdamise juures on väga oluline korralik uni ja täisväärtuslik toitumine: „Süüa tuleb korralikku, valgu- ja süsivesikuterikast toitu.“ Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda ning nõnda võib sooritusvõime trenni tehes hoopis väheneda ning vigastusedki on kergemad tulema. Tervisesportlastele suunatud analüüsid aitavad arsti sõnul peegeldada immuunsüsteemi toimimist, oluliste mineraalainete ja vitamiinide taset ning tuvastada esmapilgul varjatud terviseprobleeme. Suurema koormusega treenijad peaksid tugevale immuunsusele eriliselt rõhku panema.