Liikumine ja tervis | Sinu treener

Tervisesportlase asendamatud abimehed koduapteegis  

Silja Paavle, 24. september 2021 11:58
Foto: Pixabay

Sügis toob paljude inimeste igapäevaellu tagasi rutiini ning tervisespordi. Kuigi aktiivne eluviis ja sportimine on väga vajalik, võib treenimise ajal ette tulla ka erinevaid vigastusi ja muid terviseprobleeme. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar selgitab, millised on levinumad harrastussportlaste tervisemured ning mida nende puhul ette võtta. 

Spordivigastused võib peamiselt jagada kaheks – on ägedad vigastused, mis on tekkinud mõne trauma tagajärjel, ning kroonilised vigastused, mis tekivad aja jooksul. Kroonilised vigastused on reeglina põhjustatud ülekoormusest ning vigastuse sümptomite ilmnemisel on rahulikult aega, et arsti poole pöörduda. Ägedate vigastuste puhul on seevastu oluline, et nendega kohe tegeletaks, mistõttu peaks iga spordiga tegelev inimene teadma, kuidas sellistele vigastustele esmaabi anda.

Vigastusele anna esmalt rahu ja külma

Kuigi vigastused ja haiget saanud kohad on eri spordialade harrastajatel erinevad, on sportlaste seas kõige levinumad vigastused kukkumised, põrutused, venitused ja nihestused. Koduses apteegis võiks sellisteks olukordadeks alati olemas olla haavahooldustooted ja valuvaigistid.

Traumade puhul on oluline vigastatud kohale esmalt rahu anda ning vajadusel haiget saanud koht fikseerida ja liikumatuks muuta. Viga saanud kohale tuleks peale panna külmakott. Külm aitab turse vastu, ahendab veresooni, vähendab verevalumi tekkimist ning pidurdab põletikulisi protsesse. Kui sobilikku külmakotti käepärast võtta ei ole, sobib kasutamiseks hästi ka sügavkülmutatud juurviljade või marjade kott. Küll aga tasub meeles pidada, et külmakotti ei tohiks asetada otse nahale – hea on naha ja külmakoti vahele panna näiteks rätik. Külma võib korraga peal hoida 20-30 minutit järjest, seejärel tuleb paar tundi pausi pidada ning vajadusel uuesti külma kasutada. Niimoodi võib külma peale panna mitme päeva jooksul. Hiljem võib külmakoti asendada ka külmageeliga, mida on mugavam kasutada. Valu korral võib kasutada suukaudseid või peale määritavaid valuvaigisteid.

Lisaks külmakottidele võib apteegist leida ka soojendavaid geele, mis kiirendavad verevarustust ja seeläbi leevendavat lihaste kangust. Soojendavad geelid on peamiselt abiks inimestele, kes on kimpus krooniliste vaevustega või vajavad abi lihaste lõõgastamiseks.

Liigesed ja lihased võivad pärast traumat vajada toetust

Tervisesportlaste kodusesse apteeki kulub ära ka tugiside, mis aitab jäsemeid ja liigeseid fikseerida. Tugevamast materjalist ja lisatoetusega raviotstarbelisi tugisidemeid nimetatakse ortoosideks. Nii ortoosi kui tugisidet kasutatakse tihti traumast taastumiseks, sest need aitavad õiget liigese asendit hoida. Küll aga ei tohiks ortoosi või tugisidet liialt kaua kanda, sest muidu ei tee lihased ja sidemed ise piisavalt tööd ning ajapikku muutuvad need nõrgemaks.

Lisaks rahu andmisele ning erinevatele ortoosidele ja tugisidemetele, võib vigastusest taastumisele kaasa aidata ka kinesioteipimine. See aitab traumeeritud koha fikseerida, parandab verevarustust, ainevahetust ning lümfiringet.

Erinevatel taastumisprotsessidel saab kasutada erinevaid kinesioteipimise tehnikaid. Levinud on näiteks lihas-, side- ja lümfitehnika. Esimesel juhul saab teibi abil pehmete kudede ainevahetust parandada, misjärel kiireneb ka vigastusest taastumise aeg. Sidetehnika korral saab liigeseid stabiliseerida ning korduvate vigastuste tekke riski vähendada, mis tähendab, et teip aitab trenni teha või võistelda ka siis, kui sportlane pole veel täielikult vigastusest taastunud. Lümfitehnika aitab lümfiringe aktiveerida. Kuigi kinesioteipi on võimalik ka kodus iseseisvalt paigaldada, siis pole valesti paika pannes sellest kasu ning halvimal juhul võib teha ka kahju. Seetõttu tasub kinesioteipi paigaldada professionaalide juures.

See, millal peale vigastust taas treenimisega alustada saab, on üldjuhul väga individuaalne ja oleneb vigastusest. Liigne vara alustamine võib suurendada vigastuse taastekkimise riski ning liiga pikk ootamine võib seevastu muuta taasalustamine raskemaks. Seetõttu on oluline usaldada oma sisetunnet ning uuesti alustades suurendada koormust järk-järgult.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee