Liikumine ja tervis | Sinu treener

Kiropraktik annab nõu: mida teha karpaalkanali sündroomi puhul? (1)

Silja Paavle, 10. september 2021 18:42

Foto: Wavebreakmedia ltd

Karpaalkanali sündroom põhjustab mitmeid vaevusi – tuimust, surinaid, sipelgajooksu tunnet, põletavat valu keskpidise närvi külgemise alal. Vaevused on tihti suuremad öösiti, päeval on neid rohkem tunda ühetaoliste käeliigutuste tegemisel ja sundasendite korral. Terviseteaduse magister, füsioterapeut ja manuaalterapeut-kiropraktik Priit Kõrve annab nõu, kuidas karpaalkanali sündroomi ennetada ja leevendada.

Karpaalkanali sündroomi ennetamine

Kõrve soovitab hoida oma kaela ja käte tervist heal järjel, esimeste probleemide ilmnemisel pöörduda spetsialisti poole, kes aitab lahendusi leida (arst, füsioterapeut, manuaalterapeut/kiropraktik).

Igapäevane võimlemine tuleb alati kasuks - teha venitusharjutusi nii kätele kui kaelale – hästi sobivad kaela tugevdavad harjutused.

Vähem oluline pole ka ergonoomiliselt kohandatud töökoht –näiteks küünarnukkide toed arvutiga töötamiseks, randmetugi klaviatuuril, ergonoomiline arvutihiir.

Tavaliselt vallandub karpaalkanali sündroom mitme komponendi koosmõjul:

· kaelaprobleem loob mehaaniliselt kehva olukorra randmele (käele terviklikult lihaspinged, närvide ja veresoonte töö häiritus);

· suur koormus rannetele, valed tööasendid (ergonoomiliselt kehvad töö vahendid ja nende asukohad).

Kõrve sõnab, et tema kogemusel on oma roll mängida mõlemal probleemil korraga. „Kui parandada kaela liikuvust ja veresoonte ja närvide tööd, siis enamasti sümptomid vähenevad. Kuid tuleb kindlasti üle vaadata ka töövõtted-, asendid ja keskkond. Terviklik lähenemine annab alati paremaid tulemusi,“ paneb ta südamele.

Probleemiga tegele kohe

Ravi suhtes tõdeb Kõrve, et abi saamise efektiivsus oleneb, kui värske probleemiga ja kui intensiivse juhtumiga on tegemist.

Terviseteaduse magister, füsioterapeut ja manuaalterapeut-kiropraktik Priit Kõrve

Foto: Karen Härms

Mõnel puhul võib olla ka operatsioon õige lahendus, ent kõigepealt peaks proovima mitteinvasiivseid meetodeid - skalpell on viimane väljapääs. Tegeleda tuleks probleemiga kohe, siis on ka tulemused parimad.

Kodus aga tuleks sisse viia vajalikud muudatused, et olukorda leevendada. „Kodus peab kindlasti kohandama kodukontorit, ärge toimetage arvutis diivaninurgal ega voodis lesides, vaid tehke korralik ergonoomiline töökeskkond,“ rõhutab Kõrve.

On olemas ka kokkupandavad mobiilsed lauad, mis muudavad juba tööasendid paremaks, sülearvuti alused (ekraani kõrgus), laua külge kinnitatavad küünarnukitoed ja palju lahendusi.

Ta soovitab ka iga tunni tagant teha pause ja kergelt võimelda – see ennetab probleeme ja parandab töövõimet.

Qìgōng’i harjutus „Toonekurg joob vett“ karpaalkanali sündroomi leevendamiseks

Pea langeb keskjoonelt alla (hinga välja) ja tuleb küljelt üles keskjooneni (hinga sisse). Tee harjutust 10 korda kummalegi poole.

Edasi, olenevalt treeningu eesmärgist, võib vajadusel lisada kaelalihaste venitused ja painutused. Näiteks ette, külgedele ja üle õla vaatamised. Kusjuures kätega tuleb kaasa aidata seni, kuni kõik lihased on maksimaalselt läbi töötatud.

NB! Väldi järske liigutusi. Kaelalihaste venitamisel, kui käte abi ei kasutata, ei saa harjutust sooritada täisefektiivsusega. Proovi jalga põlvest painutada esmalt nii, et käte abi ei kasuta ja seejärel kasuta. Võrdle tulemust! Ühel juhul on kõik lihased lõdvestunud, kuid teisel juhul mitte.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee