Liikumine ja tervis | Sinu treener

Astmahaige ja aktiivne elustiil ei käi kokku ning veel viis müüti astma kohta, mida uskuda ei maksa 

Silja Paavle, 2. juuni 2021 11:18

Foto: Scanpix

Eestis astma diagnoositud ligi 100 000 täiskasvanud inimesel. Vaatamata laiale levimusele ringleb astma kohta ohtralt müüte ja valearusaamu, mida perearst Diana Ingerainen aitab kummutada.

Astma on lastehaigus. Üks levinumaid müüte astma kohta on see, et see on lastehaigus ning sellest kasvatakse vanusega välja. Reaalsuses nii see kahjuks ei ole, astma võib tekkida nii lastel, noortel, täiskasvanutel kui ka eakatel. Paraku sellest ka lihtsalt välja ei kasvata, vaid seda tuleb järjepidevalt ravida ning probleemiga tegeleda. Tänapäevased ravimid ja vahendid võimaldavad regulaarse kasutamise korral aga haiguse kenasti kontrolli all hoida.

Astma ei ole tõsine haigus. Kõikidel astmapatsientidel on risk, et nende haigus ja astmahoog võib järsult tekkida ja ägeneda, ning seda hoolimata haiguse tõsidusest, raviplaanist kinnipidamisest või kontrollist haiguse üle. Kui astmat raviga korralikult kontrolli all hoida võib see inimese elu minimaalselt mõjutada. Siiski on maailmas väga palju inimesi, kes ei pea astmat tõsiseks haiguseks, mille tulemusel ei ravita seda ka vastavalt. Ebapiisav kontroll astma üle tähendab aga seda, et maailmas on umbes 150 miljonit inimest, kes elavad riskiga, et võivad mingil hetkel kogeda vältimatut astmahoogu, mis võib vajada ka haiglaravi.

Astmahaige ja aktiivne elustiil ei käi kokku. Kuna astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus, siis tehakse tihti järeldusi, et astmat põdedes ei tohi trenni teha ega aktiivne olla. Reaalsuses see nii ei ole. Kui astmat korralikult ravida ning haigust kontrolli all hoida, saavad kõik astmapatsiendid elada täisväärtuslikku elu, mille hulka kuulub ka trenni ja spordi tegemine, isegi professionaalsel tasemel.

Astmat hoiab kontrolli all sinine astmainhalaator (SABA). Sinist värvi astma inhalaatori sees olev ravim on lühitoimelised beeta2-agonistid ehk SABA (short-acting beta-agonists). Nagu ka nimi ütleb, siis tegemist on lühiajalise ravimiga, mille eesmärk on kiiresti leevendada astmaatikutel õhupuudust ja vilistavat hingamist. Korrektseks astmaraviks sellest üksi ei piisa. Üks peamisteks astma tekkepõhjusteks on põletik, kuid kuna see inhalaator on mõeldud sümptomite leevendamiseks, siis see reaalset haiguse tekkepõhjust ei ravi.

Astma on nakkav. Astma ei ole kindlasti nakkushaigus. Seda arvatakse vahel seetõttu, et nakkavad hingamisteede haigused nagu gripp ja külmetusviirused, mis võivad astmaatikul kutsuda esile astmahoo. Laste puhul võib astma olla tihti seotud ka allergiatega, kuid täiskasvanute puhul on see harvem. Astmaatikuga ühes seltskonnas viibides keegi kindlasti astmasse ei jää.

„Ventolin“ ei ole köharohi. Juba aastaid on teada astma olemus ja ravijuhis. Ometi tuleb ikka ette patsiente, kes küsivad köharohtu „ventolini“. Ventolin on samuti lühitoimeline beeta2-agonist ravim, mis on mõeldud astma kiireks leevendamiseks, mitte tavapärase köha raviks.


Kui soovid oma astma kontrollitaset hinnata, tuleks regulaarselt täita astma kontrollitesti küsimustikku. Inglise keeles leiab selle veebis täitmiseks siit või tuleb pöörduda perearsti poole ning täita see, kas kohapeal paberkandjal või e-Perearstikeskuse lehel siin.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee