Uudised

Hea uudis: koroonaaeg kahandas sporditraumade arvu 

Silja Paavle, 31. mai 2021 11:09
Foto: Unsplash

Koroonapandeemia ajal on sporditraumade arv tuntavalt vähenenud.

Küll aga annavad õnnetusjuhtumikindlustuse statistikas tooni koduseinte vahel juhtunud õnnetused, olgu koristamisel, remondi tegemisel või toidu valmistamisel.

 ERGO kindlustus saab kuus keskeltläbi 120 õnnetusjuhtumi teadet, keskmine kahju suurus jääb 250 euro juurde. „Kõige sagedamad on olmeõnnetused, mis moodustavad kaks kolmandikku kõigist õnnetustest. Kuna viimase aasta ja mõne kuu jooksul on inimesed pidanud rohkem aega isoleeritult veetma, juhtub just kodus või kodu ümbruses enam õnnetusi kui tavapäraselt,“ ütles ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

 Näiteks tõi ta juhtumi, kus inimesel libises mullakast käest ja kukkus varvaste peale, mille tagajärjel sai muljuda kolm varvast. Oli ka õnnetus, kus inimese näpud jäid kastmisvooliku vahele ning väändusid. Isik oli pärast õnnetust kaks nädalat töövõimetu. Lisaks registreeriti juhtum, kus koer tõmbas rihma ja perenaine libises, mistõttu sai vigastada nägu ja esihambad. Viimase näite puhul kattis kindlustusfirma kannatanu üle pooleteise tuhande eurose hambaravikulu.

 Traditsiooniliselt on õnnetusjuhtumikindlustuse statistikas moodustanud suure osa ka sporditraumad, eriti meeskonnaaladel ja pallimängudel juhtunud õnnetused. „Kuna eriolukorra ajal olid suuremad ühistreeningud piiratud või suisa keelatud, sportisid inimesed rohkem omaette või väiksemas seltskonnas. See kajastus kohe ka statistikas – sporditraumade arv on olnud oluliselt madalam,“ märkis Lepvalts. Samas näitas eelmise aasta suvi, et piirangute kadumisega asusid inimesed taas ühiselt sportima, mis kasvatas ka pallimängudega seotud vigastuste arvu hüppeliselt.

Paraku juhtub ka raskemate tagajärgedega õnnetusi. ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht tõi eraldi välja kukkumised, olgu jalg- või mootorrattaga, suuskadel või redelilt. „Mida suurem kiirus või kõrgus, seda raskemad tagajärjed. Olenevalt kaitsest võivad kindlustussummad pikemat ravi vajavate luumurdude korral ulatuda ka kümnete tuhandete eurodeni. Kahjuks tuleb ette ka traagilisemate tagajärgedega õnnetusi, millest saadud tervisekahjustused jäävadki püsivaks. Sellisel juhul on ka hüvitise summad suuremad,“ sõnas Lepvalts.

Ta avaldas heameelt, et inimesed on hakanud üha rohkem mõtlema oma elu ja tervise kindlustamisele. Sellest annab tema sõnul märku kuust kuusse kasvav õnnetusjuhtumikindlustuse lepingute arv. ERGO elu- ja õnnetusjuhtumikindlustus aitab klientidel õnnetuse või haiguse korral kodulaenu ja liisingut maksta, katta pere igapäevaseid kulusid, tasuda taastusravi ja vajadusel ka hooldaja eest.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee