Liikumine ja tervis | Sinu treener

Kui dieedid ja trenn ei aita: arst selgitab, millal oleks aeg pöörduda kaalukirurgi vastuvõtule 

Silja Paavle, 26. mai 2021 16:16

Dr Martin Adamson

Foto: Karen Härms

„Kaalukirurgia on tähtis otsus, mida kergekäeliselt ei tasu ette võtta ning enne sellele mõtlemist peaks proovima kaalu omal käel langetada,“ rõhutab Health Clinicu bariaatria- ja kõhuseina rekonstruktiivkirurg dr Martin Adamson. Millal on aga aeg pöörduda kaalukirurgi vastuvõtule?

Üks hea indikaator on dr Adamsoni sõnul kehamassiindeks ja ülekaalust tingitud haigused. Kui Kehamassiindeks on 35 ning sellega kaasuvad ülekaalust tulenevad haigused, või üle 40, hüvitab operatsiooni Haigekassa. Kui omal käel hakkama ei saa, võiks siis kaaluda operatsioonilauale minekut. Tohter rõhutab, et haiguslik rasvumine on nagu iga teinegi krooniline haigus ning ravi edasilükkamine on seotud riskidega. Viimaks võib lausa juhtuda, et operatsiooni enam teha ei saa, sest sellega kaasnevad probleemid on muutunud liiga tõsiseks.

Aruta spetsialistidega

Dr Adamson sõnab, et kui inimene tunneb, et kehakaal on tema jaoks probleem, ei tasu karta arutada seda küsimust erinevate spetsialistidega. Ka perearstiga oskab anda soovitusi või suunata edasi. Kui spetsialistidega on konsulteeritud, saab inimene ise saadud info puhul teha endale sobivad otsused.

Esimene samm soovi korral kehakaalu langetada on kindlasti toitumise korrigeerimine, kuid kindlasti ei tohi pidada ekstreemseid dieete. „Dieetide probleem on selles, et neid pidades võitleme näljatundega, mis on väga võimas stiimul ning püsivat tulemust on raske saavutada. Pikaajaliselt on dieeti võimelised pidama väga vähesed ning sageli tuleb pärast selle lõppemist tagasi rohkemgi kehakaalu kui enne oli,“ selgitab ta, miks ekstreemsed dieedid ei ole patsiendi tervise huvides.

Kui dieeti üldse pidada, peab seda kombineerima füüsilise aktiivsuse tõstmisega. Samas tuleb arvestada sellega, et kui kehakaalu on liiga palju, võivad tekkida füüsilist aktiivsust pärssivad liigeseprobleemid.

„Kui inimene on korduvalt proovinud dieeti pidada, füüsilist aktiivsust tõsta ja elustiili muuta, aga see on ebaõnnestunud, tasuks ehk pidada nõu kirurgiga. Pole mõtet teha kogu aeg ühte ja sama asja ning oodata erinevat tulemust,” lausub dr Adamson, sest kaal ei ole ka ainus indikaator - ka siis, kui on tekkinud kaasuvad haigused, tasub kaaluda operatsiooni.

Kohe kindlasti peaks liigse kehakaalu olemasolul bariaatriakirurgi poole pöörduma, kui on avastatud diabeet, hüpertooniatõbi, liigeste kulumine. Bariaatrilised operatsioonid aitavad ennetada ajuinsulti, infarkti, pahaloomuliste kasvajate teket. Ei ole ühtegi organisüsteemi, mida liigne kehakaal negatiivselt ei mõjutaks.

Elustiili peab muutma igal juhul

Operatsioon ei ole kindlasti esimese valiku meetod, sest tegu on suure elumuutusega ning patsient peab ka kaalukirurgiat appi võttes ise kõvasti pingutama oma elustiili muutmise nimel. Vastasel juhul võib juhtuda, et kehakaal naaseb paar aastat pärast operatsiooni tasapisi.

Operatsioon aitab kaalus märkimisväärselt allapoole tulla, kuid et organism uue kehakaalunumbri juurde sättuks, tuleb pärast operatsiooni muuta oma elustiili - nii toitumist kui füüsilist aktiivsust.

Seda muidugi operatsioon ka toetab. Pärast lõikust on lihtsam harjumusi muuta, sest dr Adamsoni sõnul on siis näljatunnet vähem ja täiskõhutunne tekib varem. Tähtis osa on ka motivatsioonil, mis tekib tänu sellele, et pärast bariaatrilist operatsiooni hakkab kehakaal allapoole liikuma. See omakorda suurendab inimese soovi režiimist kinni pidada ja füüsiliselt aktiivne olla.

Dr Adamson rõhutab siiski, et kaalukirurgia ei ole imeravim, mis annab motivatsiooni ja kaotab kaalu imeväel. „Kui KMI on piisavalt madal, peaks kaalu kaotama siiski harjumusi muutes. Kui dieedid ei toimi, on enne lõikust ka teisi valikuid, näiteks maoballoon,“ viitab tohter.

 

 

 

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee