Liikumine ja tervis | Sinu treener

Toitumisnõustaja: teadmised üksi kaalu ei langeta, vaja on muuta harjumusi 

Toimetas Silja Paavle, 18. mai 2021 09:49

Toitumisnõustaja Anneli Kõiv

Foto: Anna- Carina Vainola

„Sageli vajavad kaaluga kimpus olevad inimesed abi enda kehaga kontakti leidmisel, et mõista, kuidas on toitumine ja enesetunne omavahel seoses,“ nendib Confido Meditsiinikeskuse toitumisnõustaja Anneli Kõiv.

Toitumisnõustaja Anneli Kõivu poole pöördutakse üsna tihti sooviga kaalu langetada, kuid viimase paari aasta jooksul on probleemide ulatus suurenenud – sageli otsitakse abi ka seedimisega seotud vaevustega. „Oma klientide teadmisi toitumisest hindan üldiselt üpriski heaks. Sageli on probleemid seotud hoopis sellega, et inimesel puudub kontakt enda kehaga – ta ei suuda märgata, kuidas teatud toiduained tema enesetunnet mõjutavad või milliste aistingute ja tunnete mõjul ta üldse toidu järele haarab,“ rääkis toitumisnõustaja ja coach.

Sageli minnakse toitumisnõustaja juurde siis, kui inimene tahab teha elumuutust, kuid ei oska kusagilt alustada. „Selliste patsientide sooviks võib olla kaalulangetamine või tervise ja enesetunde parandamine. Näiteks tajub inimene, et ei saa oma toitumisega kätte piisavalt toitaineid, see aga mõjutab laiemalt tema heaolu, sealhulgas ka ärevuse või depressiooni taset,“ tõi Kõiv näite. 

Probleemiks on ka see, et arvamusi, milline üldse on tervislik toitumine, on seinast seina. „Üsna levinud on arusaam, et vähem on parem. Inimesed pööravad toidu kvaliteedist rohkem tähelepanu toidu kogustele ja muretsevad selle üle, et tarbitav kaloraaž liiga suur ei oleks. Toitumisalast infot on tänapäeval meeletult palju ja sageli on see vastukäiv. Tihti aetakse igasuguseid eridieete segamini tervisliku toitumisega. Kui teen juttu tasakaalustatud menüüst ja seletan lahti, millises koguses ja milliseid aineid toidust saada võiks, on see paljudele siiski uus info,“ kommenteeris ta.

Sageli peabki toitumisnõustaja inimesi uuesti sööma õpetama. „Väga juurdunud on mõtteviis, et kaalu langetamiseks tuleb aina vähem süüa ja aina rohkem treenida. Paraku tähendab see, et kui inimene on suures energiadefitsiidis ja stressis. Keha ainevahetusprotsessid siis aga aeglustuvad ning kõik tarbitav säilitatakse varudena. Minu roll on siis inimesi uuesti sööma õpetada, et nad varustaksid keha vajalike toitainetega. Kui inimese toidulaud on ühekülgne, toidukogused piiratud ja söögikordade vahed pikad, siis häirub hormonaalne tasakaal ja enam ei toimi korralikult ka nälja- ja täiskõhutunde signaalid, naissuguhormoonide tootmine ega veresuhkru taseme regulatsioon,“ selgitas Kõiv.

Anneli Kõiv aitab enda kliente muuhulgas ka coaching’u meetodil. „Coaching on oma olemuselt tavalisest toitumisnõustaja teenusest täiesti erinev. Kui klassikaline toitumisnõustaja analüüsib patsiendi menüüd ja soovitab, mida sinna lisada või vähemaks võtta, siis coaching keskendub pigem sisemiste muutuste käivitamisele ja juhtimisele. Coaching’u põhifookus on kliendi sisemiste motivaatorite väljaselgitamisel, vastavate tegutsemiseesmärkide seadmisel ja järk-järgult eesmärkide poole liikumisel,“ rääkis Kõiv.

Coachingus ei aeta taga tulemusele fokusseeritud eesmärki nagu kaalunumber, vaid liigutakse tegevusele suunatud eesmärkide ja harjumuste püsiva muutmise suunas. „Teadmistest või toitumiskavast üksi on vähe, vaja on kujundada uued harjumused. Minu vastuvõtule jõuab üksjagu inimesi, kes on endale kusagilt toitumiskava tellinud ja selle jälgimisest väsinud. Inimesed tahaksid ise otsustada, mida ja millal nad söövad, kuid toitumiskava neile seda ei õpeta. Inimesel on aga selle aja peale tekkinud hirm ise katsetada, sest kardetakse kaalutõusu,“ kommenteeris Kõiv.

Toitumise ja elustiili muutmise puhul toob toitumisnõustaja kõige olulisemate eduteguritena välja sisemise tugeva soovi ja püsivuse. „Kõige keerulisem on saavutada mõtteviisi muutust. Kedagi ei saa vägisi muutuma sundida, kui tema jaoks ei ole selge, miks see talle hea on. Kui aga inimene on otsustanud, et muutus on vajalik, siis tuleb võtta proaktiivne suhtumine ja ise enda muutust edasi juhtida. Oluline on ka mõista, et me kõik libastume vahel – see aga ei tähenda, et peaks alla andma ja end süüdistama. Motiveeritud inimene jätkab valitud teekonda, kuni soovitud tulemus on käes. Coach’ina aitan inimesel motivatsiooni üles leida ja seda hoida, kuni muutus mõtteviisis on toimunud ja inimene liigub kindlalt valitud teel,“ ütles Kõiv

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee