Sinu spordiala | Sinu treener

Mine matkama! Heleri Hanko jagab nõuandeid kevad-suviseks retkeks 

Toimetas Silja Paavle, 7. mai 2021 23:50
Heleri HankoFoto: Erakogu
Veebruaris üksipäini 35 päevaga 615-kilomeetrise talvematka läbi teinud Heleri Hanko suveks veel nii mastaapseid matkaplaane ei tee, kuid utsitab see-eest kaasmaalasi eluks vajalik kokku pakkima ning Eestimaa loodust avastama minna. Fjällräven uuris Helerilt, kuidas vähemalt nädalaseks ööbimisega matkaks valmistuda ja mida sinna kaasa võtta. Iga matk algab planeerimisestVähemalt kuu aega enne matka soovitab Heleri lülitada oma igapäevastesse toimetustesse liikumise, seda eriti pikema, vähemalt 150-kilomeetrise matka puhul. „Mine iga päev pikale jalutuskäigule, seljakoti raskusega harjumiseks võid seda teha sama kotiga, millega matkale lähed. Oluline on ka intensiivne lihastreening vastavalt sinu keha nõrkadele kohtadele. See on küll individuaalne, ent matkaja valusaimad kohad on ikkagi puusad, põlved ja hüppeliigesed, mis matkamise eripäradest tingituna üldjuhul enim koormust saavad,“ räägib Heleri.  Heleri sõnul võiks matka jaotada umbes 20-30km kilomeetristek
Heleri HankoFoto: Erakogu


 
Matka planeerimiseks tasub kasutusele võtta Excel ja RMK mobiilirakendus Loodusega Koos või samalaadne kaardirakendus. Oma Exceli matkamemuaaride failis märgib Heleri ära kõik distantsid peatuskohast peatuskohani, kõikidesse rajal olevatesse kohtadesse ta ei lähe, sest need võivad jääda rajalt maha, olla kas liiga kaugel või liiga lähedal. „Soovitan jätta aega ka puhkamiseks, selleks ongi nullpäevad, sest matkal tuleb alati ette ootamatusi. Minu esialgne plaan oli läbida 615-kilomeetrine talvematk 40 päevaga, tegelikult läks selleks kokku 35 päeva, nullpäevi oli sellest viis,“ meenutab Heleri. 
 
Algajale matkajale soovitab Heleri RMK matkaradu, sest need on hästi märgistatud ja kaardile kantud, tee peale jääb puhkealasid, kuivkäimlaid ja lõkkekohti, samuti võid olla kindel, et sa ei matka eramaal ning oled jahihooajal turvalises kohas. „Samas tuleb olla valmis kõigeks. Kaardi peal näib kõik lihtne, aga kohale jõudes on mõni tee hoopis kinni või mets võssa kasvanud. Eks see ongi matkamise võlu – hommikul ärkad teadmisega, et pead nii umbes 25 kilomeetrit jalutama, aga ülejäänud on seiklus,“ ütleb ta.
 
Konkreetsete radadena toob ta välja Oandu-Ikla matkaraja alguse või Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru lõunapoolsema otsa, eriti Piusa jõe ürgoru kandi, samuti Ida-Virumaa. „Minu selle aasta avastus on kindlasti Ida-Virumaa, eriti sealsed karjäärid, ristisin talvematkal selle kandi Eestimaa fjordideks – uskumatu, milline maaliline ja vahelduv loodus meil on – võttis ikka ahhetama küll,“ räägib Heleri.
 
Varustus peab olema detailideni läbi mõeldud 

Ka riietuse ja varustuse jaoks on Heleril oma Exceli leht, iga rea pealt leiab ühe matka jaoks vajaliku eseme, kogused ning märke, kas see on juba olemas või vaja veel soetada. Alustada tuleb mõistagi seljakotist. „Kott olgu matkaja parim sõber – mugav, puusavööd toetav, kaalult kerge ja hästi raskust jaotav. Minu jaoks on asjade kiireks kättesaamiseks olulised ka mitmesugused taskud, sealhulgas näiteks puusataskud või eraldi tasku veepudeliks. Seljakotte on erinevas suuruses ja mõõtudes, kuid 40-75L seljakoti sisse peaks mahtuma kõik eluks vajalik,“ räägib Heleri.
 
Kevadiseks matkaks soovitab Heleri selga panna kvaliteetsed ja venivast materjalist matkapüksid, õhku läbilaskva pluusi, selle peale fliisi või spordipusa ja softshell materjalist jope, mis hoiab hästi sooja ja kuivab kiiresti ning kõige peale veel niiskuskindla, võimalusel hardshell materjalist jope. Kuna ööd on veel külmad, soovitab Heleri kaasa võtta ka sooja pesu, mütsi ja kindad ning jalga panna mugavad matkasokid ja -jalanõud. Viimased olgu kindlasti sisse kantud ja pigem numbri võrra suuremad – kand püsigu jalanõus kindlalt paigal, kuid varvastel olgu ruumi liikumiseks. 
 
„Matkariietuse- ja varustuse puhul soovitan teha luuret ja uurida internetis, mida teised räägivad. Koti pakkimisel tuleb aga kogu aeg enesele õlale koputada ja küsida, kas tegemist on eluks vajaliku või mugavusesemega. Topelt ei tohi matkale midagi kaasa võtta,“ ütleb Heleri, kelle sõnul leiab vaid ühe erandina tema matkakotist kolm välgumihklit: üks lähedal pükste- või jopetaskus, teine apteegi kotis ja kolmas, seda just talvematkal, põues või magamiskotis soojas.
 
Soojas soovitab Heleri hoida ka IT-vidinaid, umbes nädalasele matkale piisab neiu sõnul nutitelefonist ja ühest korralikust akupangast. Matkal olles soovitab Heleri end ülejäänud maailmas välja lülitada, nautida loodust, linnulaulu ning imetleda õhtul pimedas lõkketuld. Kui aga aeg-ajalt tekib soov kuulata podcasti või audioraamatut, võiks kaasa võtta juhtmega kõrvaklapid, mis eraldi laadimist ei nõua.

Heleri Hanko


Magamissüsteem  hõlmab endas telki, magamiskotti ja madratsit. Üksi matkates soovitab Heleri kaasa võtta sisetelgi ja vihmakattega kaheinimese telgi, nii saad seljakoti ööseks “tuppa võtta”. Madratsi peale suvisel ajal palju kulutama ei pea, ise magas ta mullusel suvematkal 17-eurose joogamati peal. „Madrats või magamiskott ei ole küttekehad, sina ise oled küttekeha, sestap ei tasu mitte telki või magamiskotti soojenema minna, vaid tuleb ennast enne soojaks teha. Liiguta, hüppa, vehi kätega ja venita – nii kütad magamiskoti soojaks ja magamiskotil on,  mida soojas hoida,“ soovitab Heleri. 
 
Matkaköögis võiks olemas olla toiduvarud, vesi, kruus või termostass, lusikas, taskunuga, pott ja priimus koos gaasiballooniga. Ühe-kahe päeva toiduvarudest peaks RMK matkaradadel täiesti piisama, moonakotti saab täiendada tee peale jäävates külapoodides. „Paljud matkajad ei kannagi matkapliiti kaasas, vaid teevad n-ö külmleotust: kuigi see ei garanteeri küll erilisi toiduelamusi, annab see siiski matkaks vajaliku energia ning võtab kotis märksa vähem ruumi,“ räägib Heleri. Toidu külmleotuseks on vaja mittelekkivat kaanega purki, mille sisse panna näiteks kiirnuudlid, kuskuss või valmispuder ning sinna peale veidi rohkem vett kui toitu. Vesi leotab toidu valmis ning õhtul puhkekohta jõudes on toit, küll külmana, söömiseks valmis saanud.
 
Hügieeni- ja apteegikotti soovitab Heleri panna hambapasta, hambaharja, plaastrid, mõni valguvaigisti ning ühe niisutava salvi nii oma näonaha kui villide eest hoolitsemiseks. „Kohe, kui tunned, et vill hakkab tekkima, tuleb reageerida – võta jalanõud igal puhkehetkel jalast ära, õhuta ja pista jalad suvalisse lompi või merre. Teinekord tekib villi peale iseenesest koorik ja sel juhul ei ole villiplaastrit vajagi,“ soovitab Heleri.
 
Inspiratsiooniks loe raamatuid ja vaata filme
 
Kui rada paigas ja matkakott komplekteeritud, on oluline ka vaimu treenida ja selleks puhuks annab Heleri mõne kultuurisoovituse. Raamatutest toob ta välja „The Impossible First“ ehk ameeriklase Colin O’Brady matkamemuaari sellest, kuidas ta üksi esimese inimesena maailmas omal jõul üle Antarktika rändas. „Vot see raamat andis mulle kõige rohkem indu talvematkaks. Seda lugedes ma mõtlesin, et kui üks tüüp suudab nii hullu panna, siis saan mina siin Eestis kenasti hakkama. Ja sain!“ 
 
Kui aega 300 leheküljeks ei jagu, tasub ühel õhtul ära vaadata tõestisündinud lool põhineva „Tracks“. „Film noorest naisest Robyn Davidsonist, kes kõnnib üksinda üle Austraalia kõrbe, kaaslaseks koer ja neli kaamelit, kes tema teekonnaga ootamatult ühinevad. See on lugu ajast, mil arvati, et naised ei suuda, ei tohi ja ei saa. Samuti illustreerib film hästi ka seda, kuidas matkal olles n-ö heas mõttes metsistud,“ kirjeldab Heleri.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee