Liikumine ja tervis | Sinu treener

Kolm head harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal 

Toimetas Silja Paavle, 24. märts 2021 01:34
Foto: Unsplash
Paljud inimesed tunnevad end pärast pikka talve väsinuna ning oleme harjunud seda seisundit kevadväsimuseks nimetama. Apteeker selgitab, kuidas kevadel energiataset tõsta ja mida peaks kevadväsimusest teadma.

Värskelt alanud kevad on Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja Alexandra Sauskina sõnul märgiline, sest just kevaditi pöörduvad inimesed sagedamini apteeki väsimuse ja madala energiataseme kaebustega.

Kevadväsimus ei ole haigus

“Tegelikkuses sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei ole ning seda kinnitavaid teadusuuringuid ei leidu,” rääkis Sauskina. Ent ometi tunnevad paljud inimesed kevade alguses sümptomeid, mida on hakatud kevadväsimuseks kutsuma. 

“Madal energiatase, unehäired, keskendumisraskused ning muutused söögiisu ja kehakaaluga,” need on sümptomid, millega apteekri sõnul kevadväsimust sageli seostatakse. Tema hinnangul võib sümptomite põhjal tuua paralleeli hooajalise depressiooniga (SAD seasonal affective disorder) ning kevadväsimust SADi kergemaks vormiks pidada, ent teaduslikku kinnitus sellele ei ole.   

Väsimus on sageli põhjustatud vitamiinide puudusest

Proviisori sõnul võib kevadise väsimustunde põhjuseks olla pika talve järel tekkinud vitamiinide ja päikesevalguse puudus. “Talvel sisaldab eestlaste toidulaud vähem värsket puu-ja köögivilja kui suvel või sügisel, mil kodumaiseid aiasaadusi on laialt valida.” Mitmekülgne toitumine kogu aasta vältel on apteekri kinnitusel vitamiinipuuduse ennetamisel esmatähtis. 

Sauskina soovitab talvel ja kevadel tarbida kodumaist juurvilja ja paprikat, sest neis säilib C-vitamiin kõige paremini. “Kui aga toidulaud on kesisem ja C-vitamiinist on tekkinud puudujääk võiks vaadata C-vitamiini preparaatide poole ehk võtta neid juurde toidulisanditena.”

Teine sagedane kevadine puudujääk tekib organismis päikesevalguse vähesusest. “Meie laiuskraadidel soovitame inimestel kompenseerida sügisest kevadeni päikesevalguse puudusest tingitud D-vitamiini puudujääki toidulisanditega,” rääkis Sauskina. 

Proviisori sõnul võiks kaaluda ka seleeni sisaldava toidulisandi kuuri. “Eesti mullad on seleenivaesed ning toiduga me enamasti piisavalt seleeni ei saa.” Ta selgitab, et seleen võitleb organismis oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Muuhulgas aitab piisav seleenisisaldus organismil viirushaigustest kergemini jagu saada.

“Lisaks vitamiinide puudujäägi kompenseerimisele aitavad kevadväsimusest hoiduda mõõdukas ja regulaarne füüsiline koormus, stressist hoidumine ja korralik puhkamine - ehk kõik see, mis moodustab tervisliku eluviisi,” rõhutas Sauskina.

Piirangute ajal panusta endasse

Koroonaviirusest tingitud piirangud on inimeste eluolu palju paiksemaks muutnud ning ainuüksi vähesem liikuvus võib organismi energiataset langetada. Proviisor Sauskina soovitab pöörata rohkem tähelepanu oma füüsilisele ja vaimsele tervisele. “Praegu hea võimalus leida uusi ja tervislikumad viise, kuidas stressiga toimet tulla. Veeta rohkem aega perekonnaga, tegeleda enesearenguga. Püüda mitte kiirustada vaid tervislikku tasakaalu leida ja hoida.”

Proviisori sõnul on stressi tervislikuks leevendamiseks heaks vahendiks loovtegevused. “Olgu selleks duši all laulmine, maalimine, kudumine või kodu sisustamine - meeldiv loovtegevus on terapeutiline viis stressi vähendada.”

Lisaks on meelistegevustega aja veetmisel ka teatav diagnostiline väärtus. “Kui varem meeldinud tegevused enam heameelt ei paku ja miski rõõmu ei valmista, siis see on kindel märguanne, et tuleks arsti või psühholoogi abi otsida,” rõhutas Sauskina.

3 head harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal

  1. Toitu tervislikult! Jälgi, et menüüs oleks rohkelt puu- ja köögivilju ning ära unusta juua  vett (6-8 klaasi päevas).
  2. Liigu piisavalt! Liigu iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus ja kogu päeva lõpuks 10 000 sammu.
  3. Hoidu stressist! Lõõgastu ning naudi ja pea tähtsaks oma vaba aega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee