Sinu spordiala | Sinu treener

Personaaltreener: „Kui sinus on piisavalt usku iseendasse, leiad alati lahenduse.“ 

Toimetas Silja Paavle, 12. märts 2021 21:12
Gert KoovitFoto: Martin Limper
Kui üks Eesti personaalitreeningu pioneeridest Gert Koovit tundis, et ideed hakkavad otsa saama, pakkis ta kohvrid ja põrutas Inglismaale. Kahe aastaga tõusis ta sealses suurimas jõusaalideketis kolme parima personaaltreeneri hulka.

Gert Koovit oli 2005. aastal jõusaali peatreener Status Clubis ja spordiklubi Arctic Sport üks loojatest. Ta oli personaaltreenerite koolitaja Estonian Fitness Academys, koostanud seminare nii Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu kui ka akadeemia raames. Ta oli üks personaaltreeningu ja personaaltreeneriameti pioneeridest, suutes tõestada, et selles elukutses on tulevikku ja sellest on võimalik edukalt ära elada. Gert Koovit oli jõudnud elus kohta, kus tundis vastutust olla oma ala parim.

Samas tundis Koovit, kuidas ideed hakkavad otsa saama. Ta tahtis väga proovida midagi suuremat, kui väike Eesti suutis pakkuda. Inglismaa oli täiesti loogiline järeldus. Nii pakkis Koovit kohvri ja teel ta oligi. Kaks aastat hiljem valiti Koovit Inglismaa suurimas jõusaalideketis kolme parima uue personaaltreeneri hulka.

Haridus üks salarelvadest

Koovit oli positiivselt üllatunud, kui kõrge kvaliteediga on Tartu Ülikooli sporditeaduste eriala muu maailma koolitustega võrreldes. Ta on kindel, et haridus oli tema edukuse üks salarelvadest.

Gert KoovitFoto: Martin Limper

„Inglismaal läbiviidavate koolituste tase on šokeerivalt madal,” kurdab Koovit. „Üllatas, kui rikkad on osa ja kui vaesed on teised. Kui haritud on osad ja harimatud teised. Me pole enam harjunud sellega, et inimene ei oska kirjutada või lugeda. Inglismaal esineb seda siiani. Väikeses Eestis sündides oleme harjunud ülejäänud maailma silmas pidama. Kahe või kolme keele omamine on tavapärane.”

„Millega peab Inglismaal harjuma, on inimeste rohkus. Neid jagub kõikjale. Ära ole üllatunud, kui jääd liiklusummikusse kell 2 öösel,” räägib Koovit. Ta alustas klubis kuue personaaltreeneriga. 10 aastat hiljem oli samas saalis 45 treenerit. Kuidas küll jagus tööd kõigile? Jätkus väga hästi, sest kõik personaaltreenerid on erinevad.

„Erinevus tuleb sellest, millele treener spetsialiseerub ja kuidas kliendiga suheldakse. Hea vormi saavutamiseks on tuhat erinevat võimalust. Ükski neist ei ole vale, lihtsalt üks neist on sellele kliendile kõige sobivam. Inimesed on kui ukselukud. Treeneri oskus on leida õige võti ja see uks lahti teha,” arvab Koovit. Esimesed aastad ühe Šotimaalt pärit kliendiga töötades avastas ta end paaniliselt mõtlemast, mida nüüd teha, sest viiendat korda ei ole lihtsalt enam võimalik küsida: „Kas te palun ütleks uuesti?”

Inglismaa personaaltreenerite ja –treeningute turg on nüüdseks väga konkurentsitihe. Paljud arvavad, et see on lihtne viis teenida palju raha lühikese ajaga, tegelikkuses on tegemist aga väga raske tööga.

„Kuna konkurents on ääretult tugev, pead iga päev andma endast 110%. Olla iga päev parim versioon iseendast - see on midagi, mida õppisin Inglismaal õige varakult. Ma olen personaaltreener, kuna usun, et ma suudan inimesi aidata,” ütleb Koovit.

„Millega Inglismaa aga võlub, on valikuvõimaluste küllus,” jätkab ta. „Seal on kõike igasugustele maitsetele. Lihaarmastajad - terve restoranidekett on valmis teid toitma. Hiina söök - terved linnaosad spetsialiseeruvad sellele. India köögiga sama lugu. Palju erineva tasemega restorane on valmis pakkuma oma hõrgutisi veganitele. Seega mis iganes fitnessteekonnal sa ka ei oleks, on kõik olemas.”

Enamik inglasi tahtis palgapäevast järgi jäänud raha eest minna siiski pubisse ja osta kannu või kaks õlut. Kindlasti mitte kulutada raha personaaltreeningu jaoks.

„See on see, millega mina võistlesin. Sa pead olema parem kui nende lemmikteleseriaal, parem kui kolmapäevane napsuralli sõpradega pubis, parem kui mugav stressivaba zombijooks jooksulindil…” ohkab Koovit ja muigab.

Esimene aasta oli kohe väga raske: seriaalid ja pidu sõpradega kippusid alati võitma. Aga raskused on selleks, et neist õppida - oled sunnitud ennast täiustama ja muutuma paremaks. Oled sunnitud leiutama viisi, kuidas olla edukas. Ja kui sinus on piisavalt usku endasse, oled piisavalt osav ja leiad viisi, mis on just sinule omane, siis varem või hiljem leiad lahenduse, teab Koovit.

Eesti on edasi liikunud

Gert on nüüdseks olnud Eestis üle aasta ja tasahaaval saanud tuttavamaks Eesti spordisaalimaailmaga. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on ka Eesti edasi liikunud.

„Meil on nüüd spordisaalideketid. Ei pea enam käima ühes klubis, vaid saab valida erinevate saalide vahel, sellise, milline on hetkel kõige mugavam. Turg on mitmekesistunud: on eksklusiivseid saale, kuid on ka saale, kus pakutakse treenimisvõimalust neile, kes tahavad kulud hoida minimaalsed,” lausub Koovit.

Kuna Eestisse on tekkinud maksevõimeline keskklass, on see ka muutnud treeningmaastikku. Eesti treenerid naeravad tihti omavahel, sest Eesti harrastussportlasel on tavaliselt parem varustus kui profisportlasel. Seetõttu on treenerid võimelised rohkem spetsialiseeruma. Enam pole vajadust töötada inimestega, kellel on seinast seina eesmärgid ja treenitustase.

Gert KoovitFoto: Martin Limper

„Meil on treenerid, kes keskenduvad vaid fitnessi-kulturismi peale või tegelevad vastupidavusaladele spetsialiseerunud harrastajatega: jalgrattasport, triatlon, suusatamine. On treenerid, kes töötavad erinevate spordiliitude all ja on pühendunud teatud kitsa spordiala üldkehalisele ettevalmistusele: tennis, maadlus, poks. Meil on tekkinud väga andekad jõutõstmisele spetsialiseerunud treenerid. Selline trend on ääretult teretulnud, kuna niimoodi saavad nii harrastaja kui ka treener anda oma maksimumi. Treeneril on võimalus spetsialiseeruda oma alale, võimalik anda endast maksimumi,” rõõmustab Koovit.

„Ma tahaks väga loota, et elu on õpetanud hindama hetke, milles elan. Tundma rõõmu sellest, mis toimub minu ümber. Sest aeg möödub meist kiiresti ja rõõm peitub oskuses nautida lihtsaid asju elus,” filosofeerib ta.

Kas ta tunneb Londonist puudust? „Ääretult!” naerab Koovit. „Nagu minu õde ütleb: sina võid Londoni maha jätta, aga London ei lahku sinu südamest kunagi. London on linn, mis kunagi ei maga ja on tuhandete võimaluste linn. Linn, kus inimesed üle kogu maailma elavad sõbralikult koos. Linn, kus on võimalik jääda eestlaseks, olles samal ajal londonlane.”

„Jään inglaste rõõmsameelsusest puudust tundma. Kui Londoniga oled kord ära harjunud, on ilma väga raske. Jaanuaris õitsevad kirsipuud... restoranid, arhitektuur, muuseumid, kummaline Soho, teatrid ja muusikalid. Ja kõige kummalisemal kombel - ilm. Kuna olen hingelt ja ihult motikafänn. London on linn, kus mootorratas on kõige lihtsamaks liikumisvahendiks,” selgitab Koovit.

„Mul väga vedas, et saatus viis mind Londonis kokku minu tulevase naisega. Ta on minu elu suurim armastus, parim sõber ja kõige hirmuäratavam spordikriitik. Tema on minu elu kõige suurem muutus. Ootan igat hommikut, sest temaga on iga päev kui seiklus,” naeratab Koovit.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee