Toitumine | Sinu treener

Toitud tervislikult, aga kaal ei lange? Toitumisterapeut selgitab põhjuseid 

Toimetas Silja Paavle, 22. veebruar 2021 22:44
Kliiniline toitumisterapeut Maarja Lember Foto: Sander Saard
Paljudel on mureks, et vaatamata tervislikule toitumisele ja piisavale liikumisele näitab kaal väiksemate numbrite asemel hoopis suuremaid. Miks?

Kliiniline toitumisterapeut ja Health Clinicu toitumis-coach Maarja Lember tõdeb, et ühte kindlat ja konkreetset põhjust siin ei ole. Küll aga on igasuguse kaalulanguse puhul normaalne, kui kaal mingil perioodil püsib või hoopis veidi ka tõuseb.

Ära keskendu kindlale kaalunumbrile

Lühiajaline kaalumuutus on Lemberi sõnul pigem vedelikutasakaalu muutus organismis, mis tuleneb asjaolust, et kui inimene tegeleb treeninguga, siis muutub tema keha koostis ehk rasvamassi osakaal väheneb ja lihasmassi protsent tõuseb. “Paljud teavad, et lihasmass kaalub rohkem kui rasvamass. Kui on võetud ette otsus hakata enda tervist parandama ja muutuseid looma, tasuks keskenduda enamale kui lihtsalt kehakaalule, kuna kaal ei anna täit pilti inimese terviseseisundist,“ rõhutab terapeut.

Tähele peaks panema ka progressi muudes valdkondades: meeleolu, tajutav energiatase, füüsiline sooritus- ja vastupidavusvõime ning eneserahulolu mina-pildiga. Kõik need on olulised aspektid, mis aitavad hinnata edasiminekut. Seega on oluline vaadata laiemat pilti ja keskenduda vähem ainuüksi kehakaalule.

Lemberi sõnul tõuseb kehakaal siis, kui energiatarbimine on suurem energiakulust. "Kui soovime kehakaalu langetada, tuleks esmalt üle vaadata praegune toidusedel, et hinnata tasakaalu erinevate toidugruppide vahel ning leida sobivad alternatiivid ülemääraselt kaloririkastele toitudele," räägib ta. Kui toidusedeli kvaliteet on saavutatud, aga soov on endiselt kehakaalu alandada, võib suurendada kehalist aktiivsust.

Mitmed tegurid

Üks põhjus, miks kaal ei pruugi langeda, võib olla seotud ka unega. “Osalise unepuudusega inimesed tarbivad päeva jooksul rohkem toiduenergiat. Lisaks mõjutab unepuudus otseselt meie aju laubasagarat, kus asub otsuste tegemise keskus ehk väsinud inimene ei suuda teha arukaid valikuid, vaid on pigem oma keskkonna meelevallas,” toob Lember välja ja lisab, et osaliseks unepuuduseks peetakse seda, kui keskmine unetundide arv on alla kuue. Piisav uneaeg ning regulaarne unerütm aitavad kaasa nälja- ja küllastushormoonide reguleerimisele.

Söömiskäitumist mõjutavad ka meie emotsioonid. Paljude jaoks on stress tugev lüliti söömiseks. Samuti kipume negatiivseid tundeid, nagu kurbus, viha ja igavus, toiduga maha suruma - sööme selleks, et ennast lohutada või igavust peletada. “Seega sageli võib söömine olla tingitud emotsionaalsetest teguritest, mitte füüsilisest näljatundest,” tõdeb Lember.

Isegi kui me omame põhjalikke teadmisi toitumisest, liikumise ja une vajadusest ning enese emotsionaalsetest lülititest, on muutused lihtsamad siis, kui meid ümbritsev keskkond on toetav. “Kui näiteks veeklaas on silma all ja puuviljakauss nähtaval, siis tarbime neid rohkem. Ja kui kõrgema rasvasisaldusega ning suhkrurikkad toidud on kappi ära pandud või ostmata jäetud, on väiksem tõenäosus, et me neid sööme,” ütleb Lember. Seega keskkonna muutus võib aidata vähendada impulsiivset söömist.

Toitumisterapeut soovitab ka väikseid nippe – näiteks on leitud, et kui vähendada taldriku diameetrit viie sentimeetri võrra, väheneb ka toiduportsjoni suurus umbes 20%. “Seega, kui on soov oma harjumusi muuta parema tervise tagamiseks ja kaalulangetuse saavutamiseks, on lisaks toitumisele ja liikumisele vaja tähelepanu pöörata ka mitmele muule tegurile,” lausub ta.

Mis saab siis, kui kaal ikka ei lange?

Eesti üks kogenuim bariaatriakirurg dr Rein Adamson tõdeb, et teatud kehakaalupiirist tervislik toitumine ainult ei aita ning siis tuleb midagi ette võtta. Kogenud arst on oma töös näinud, et väga suure kehakaalu puhul alla võtta on väga raske ning vaid vähestel jagub selleks raudset tahtejõudu ning jaksu.

Kui läbi on käidud pikk teekond, kus on üritatud kõike, kuid kaal siiski ei lange, on viimase valikuna võimalik valida maovähendusoperatsioon.

Kehamassiindeksiga alates 40 on võimalik saada operatsioonile Haigekassa kompensatsiooniga, ent opereerida on võimalik ka väiksema kehamassiindeksiga inimesi, kui muud kaalulangetusmeetodid tulemust ei anna ja kehakaal on pidevas tõusutrendis ning põhjustab patsiendile tervise- ja psüühikaprobleeme.

Küll aga kehtib reegel, kui arst näeb, et patsiendi KMI on madalamapoolne ning oleks võimalik seda langetada muude meetoditega, ei pruugi operatsioonile saada. Kui iseseisvalt hakkama saada on raske, on olemas ka muid variante, näiteks maoballooni või kaalulangetust toetavate ravimite kasutamine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee