Sinu spordiala | Sinu treener

Viirusekriisis sündinud virtuaaljooksud jäävad tulevikuski võistluskavva 

Kristi Kirsberg, ajakiri „Liikumine ja Sport“, 15. detsember 2020 14:30
Kui tavaliselt osaleb Maijooksul 14 000 - 15 000 naist, siis tänavusel virtuaaljooksul vaid 4500. Pildil 2019. aasta Maijooks.Foto: Erki Pärnaku
Kevadine eriolukord lõi tavapärase spordiaasta kalendri täiesti segamini. Kuidas sai väljakutsetega hakkama Eesti üks suuremaid rahvaspordiürituste korraldajaid, Spordiürituste Korraldamise klubi? Ajakiri „Liikumine ja Sport“ esitas SÜKK-i juhile Mati Lilliallikule neli päevateemalist küsimust.

Kui kiiresti rahvaspordiürituste korraldajad kevadel kohanesid?

Sellises ebamäärases ja endiselt ettearvamatus olukorras, mis kevadel algas ja siiani kestab, ei saa vist ükski korraldaja väita, et ta on täielikult kohanenud ja kõik toimib hästi. Võib ilustamata öelda, et suurte spordi- ja kultuuriürituste korraldajad said koroonaviiruse tõttu otsetabamuse. Valdkonna ellujäämiseks on püütud piirangute ja viiruseohu tõttu ära jäävatele suurüritustele mingilgi määral alternatiive leida. Nii teeme ka meie.

Kevadine Baltimaade suurim naiste tervise- ja liikumisüritus Tallinki Maijooks toimus 33-aastase ajaloo jooksul esimest korda virtuaalsena. Kõik soovijad said kahe nädala jooksul läbida seitsme kilomeetri pikkuse raja endale sobivas kohas. Osalejaid oli 4500 tavapärase 14 000 kuni 15 000 asemel.

Baltikumi suurim rahvusvaheline maraton ja Eesti arvukaim rahvaspordiüritus Tallinna maraton toimus samuti virtuaaljooksuna. Sarnaselt varasemate aastatega olid kavas lastejooksud, viie ja kümne kilomeetri jooksud, poolmaraton (21,1 km) ning klassikaline maratonijooks (42,2 km).

Uue ideena pakkusime välja kombineeritud maratoni ehk maratoni-kombo: täispikk maratonidistants tuli septembri jooksul läbida joostes või käies osakaupa, kuni vajalik kilometraaž täis sai. Korraga tuli läbida vähemalt kümnendik maratonist ehk 4,2 kilomeetrit. Maratoni-kombo eesmärk oli kutsuda rajale ka neid, kes muidu täispikka maratoni läbima ei tõtta, kuid soovivad end siiski proovile panna. See toimis ülihästi: kombo oli kõige populaarsem distants, meelitades osalema üle 2500 jooksusõbra kogu maailmas.

Tagasisidest saame järeldada, et nii mõnigi osaleja leidis pakutud võimaluse abil tee jooksurajale ja sellest sai liikumisharjumus mitte ainult septembriks, vaid see jätkub siiani. Eesti ajaloo suurimal virtuaalsel spordiüritusel osales kokku ligi 12 000 harrastajat.

Mida oli uues olukorras kõigepealt vaja teisiti teha?

Esmalt tuli kiiresti kokku panna kriisiaja tegevusplaan ja kommunikatsioonikava, et sadadele koostööpartneritele ning tuhandetele liikumisharrastajatele anda adekvaatset infot eelseisvate ürituste ja nende vormi muudatuste kohta. Tuli ka pingutada, et säilitada korraldustiimi tuumiku motivatsioon ja tahe üsna lootusetuna näivas olukorras edasi tegutseda.

Mis kujunes kõige keerulisemaks?

Märgatavalt suurenes nii telefonisuhtlus ja kirjavahetus osalejatega. Päevas tuli vastata sadadele kõnedele ja e-kirjadele mitmes keeles. Ja nii mitme kuu jooksul. Üritustele järgnev logistika ehk medalite ja särkide pakkimine ning nende postitamine osalejatele tekitas olukorra, et meie tagasihoidlik büroo nägi mitu kuud välja nagu keskmise suurusega postkontor. Korraldajatele lisandus tublisti töötunde. Suur tänu kõigile abilistele, IT-partneritele ja meisse usu säilitanud toetajatele, tänu kellele suutsime jooksusõpradele sel keerulisel ajal siiski positiivseid emotsioone pakkuda ja säilitada lootuse edaspidiseks.

Kui olukord normaliseerub, kas lähete tagasi endise korralduse juurde või jääb kalendris koht ka virtuaalüritustele?

Optimistidena loodame, et juba järgmisel aastal saame suurte üritustega tavapäraselt jätkata. Maailm on muutunud ja tagasiside on julgustav, seetõttu tahame jätkata ka virtuaaljooksudega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee