Toitumine | Sinu treener

Tervisliku toitumise ABC: mis vahe on täistera- ja seemneleival? 

Toimetas Silja Paavle, 23. november 2020 21:43
Foto: Unsplash
Kui mõned aastad tagasi leidis leivariiulitelt palju selliseid tooteid, mille koostises on rohkelt seemneid, siis praegu moodustavad ligi kolmandiku müügimahust täisteratooted. Kuidas seemneleival, teraleival ja täisteraleival vahet teha, selgitab Leiburi kommertsdirektor Anne Tääkre.

Seemneleib ja teraleib on lähisugulased

Seemneleiva sisalduses on sageli mitmed kasulikud seemned – näiteks päevalille-, kõrvitsa- või seesamiseemned, mis on pandud kas leivataina sisse või täiendusena leivakoorikule. Vahel on krõmpsuvale seemneleivale lisatud ka idandatud rukkiterasid, mis omakorda leiva kasulikku toiteväärtust täiendab. Sel juhul saabki seemneleiba ka teraleivaks nimetada.

Nii seemned kui idandatud terad on tänuväärsed vitamiinide allikad, mida kehal läheb eriliselt vaja just talvisel pimedal ajal. Näiteks leidub päevalilleseemnetes B-grupi vitamiini, mis mängivad olulist rolli ainevahetuse energia tootmisel ning närvisüsteemi töö tagamisel. Kõrvitsaseemnetes on aga rohkelt mineraale ning oomega-3-rasvhappeid. Niisamuti on idandatud rukkiterad vitamiinide allikaks.

Tarbijate eelistus liigub täistera poole

Sageli arvatakse, et ka täisteraleivas peavad olema nähtavad seemned ja terad, kuid tegelikult peitub täistera kasulikkus hoopis sügavamal. Täisteraleiva tegemiseks on kasutatud täisterajahu, mis tähendab, et jahu valmistamiseks on kasutatud ära kogu viljatera koos kestaga, andes leivale kõrge kiudainesisalduse. Kiudained aga toetavad mitmekülgselt organismi tööd, olles kasulikud näiteks seedimisele. Samuti on täisterajahu ka tootmise seisukohalt jätkusuutlik, kuna jahu tootmiseks kasutatakse ära kogu väekas tera.

Täistera kasutamise hea tava raames leivatootjad koos Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga kokku leppinud, et täisterajahu peab tootes olema vähemalt 50%, et seda täisteraleivaks võiks nimetada. Küll aga on Anne Tääkre sõnul paljud tarbijate lemmiktooted hoopis suurema täisterajahu sisaldusega.

„Viimases uuringus küsisime tarbijatelt, milliseid tervislikke omadusi nad leivatoodete juures kõige enam hindavad. 55% vastanutest tõid esimesena välja täistera, 52% kiudained ja 39% seemned tootes. Sellist järjestust kinnitab ka müügistatistika,“ avab leivatootja esindaja tarbijate eelistusi.  

Kõige tervislikumad pagaritooted aga saadakse seemnete, erinevate teraviljade ja täisterajahu kombineerimisel ning sellisedki leivad-saiad-sepikud on Tääkre sõnul tarbijate silmis oluliseks saanud. Suurem osa leivatootjatest toob täisterasisalduse ka eraldi pakendil välja, et leivaostjate valikut veelgi lihtsamaks teha.

Kui kiudainerikastes toodetes, mis on enamasti just täisterajahust valmistatud, on kiudainete sisaldus üle 6%, siis tegelikult on ka lihtsas valges saias Tääkre sõnul üle 3% kiudaineid, mida annab nisujahu sisaldus. „Leivariiulis on palju erinevatest jahudest ja lisanditega sepikuid, kust on võimalik oma lemmik leida ja niimoodi oma igapäevamenüü mitmekesisena hoida,“ kostabTääkre.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee