Sinu treener

Värske Eesti meister Gert Koovit: jõutõstmine on õnnelike inimeste sport 

Toimetas Silja Paavle, 14. november 2020 23:32
Gert KoovitFoto: Erakogu
Gert Koovitil on medaleid Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt, tema nimel on praegu mitu Eesti rekordit. Oktoobris tuli ta Eesti meistriks klassikalises jõutõstmises. 

20 aastat tagasi oli Gert tippkulturist. Nüüd viib ta läbi personaaltreeninguid Golden Clubis. Temalt saab abi paljudes asjades: treening algajatele, kaalulangetus, kaalutõstmine, jõutreening, fitnessi- ja kulturismitreening, toitumine, vigastustejärgne treening, rühi- ja liikuvusetreening. Ta on töötanud personaaltreenerina 25 aastat, sellest viimased 15 Londonis. Ta on kirjutanud raamatu „Tervise ABC” ja avaldanud artikleid Suurbritannia populaarses ajakirjas Men’s Health.

Tugevam, kui kunagi varem

Gerdi vanemad ja vennad on kõik sportlased. Gert tahtis kangi tõstma hakata juba 12-aastaselt. Kuna ta oli ema meelest selleks liiga noor, pidi ta ootama, kuni saab 16-aastaseks. Kui ta kangitõstmiseks kodust rohelise tule sai, oli tema loomulikuks valikuks kulturism. “Seda väga lihtsalt põhjusel – jõutõstmisest sellel aja väga juttu ei olnud,” selgitab ta. Ometi kõndis ta iga päev mööda Jaan Taltsi kujust, mõeldes, kas on kunagi võimeline liigutama sama suuri raskusi.

Gert tegi äsja Eesti meistrivõistlustel jõutõmbes isikliku rekordi 295 kilo. Ta saab peagi 50. aastaseks, kuid ta peab end praegu tugevamaks kui kunagi varem. „Alates 2016. aastast, kui tegin esimese võistluse, olen tasahaaval saanud järjest tugevamaks,” on ta uhke ja kinnitab, et kui keegi ütleb, et 40-aastaselt on liiga hilja spordiga alustada, siis ta eksib.

Jõutõstmine on Kooviti sõnul õnnelike inimeste sport. “Kui sa oled õnnetu, ei ole sul söögiisu. Kui ei ole söögiisu, ei püsi kehakaal üleval. Kui ei ole kehakaalu, ei ole ka massi, mis aitaks kangi tõsta. Kui unetunde napib, jääb ka taastumine lühikeseks, tõstetavad raskused tunduvad palju raskemad, lihased on palju jäigemad ja suureneb vigastusteoht,” selgitab ta.

Peamiselt on ta õppinud spordikarjääris kannatlikkust. “Tee ära kõik see raske töö, mida sa pead tegema ja ära forsseeri liigselt kehaarengut. Kõigel on oma liikumis- ja arenemiskiirus. Oma võimetest üle hüpates on tulemus alati üks: vigastus või läbipõlemine,” kirjeldab ta peamisi vigu.

Toitumisest palju abi

Kolm aastat tagasi jõudis ta sellisesse olukorda, kus oli peaaegu tippspordist loobumas. Tal olid sured probleemid põlvedega ja kehakaalust tingitud kõrge vererõhk. Siis aga lülitas ta toitumise täiesti ümber ja on viimased kolm aastat olnud taimetoitlane. „Taimetoit muutis treeningutest taastumise palju kiiremaks. Samuti kiirenes taastumine vigastustest,” põhjendab ta.

Jõutõstmise suurimaks eripäraks võrreldes rammumeestega on Kooviti sõnul see, et on ka erinevad kaalukategooriad. Lisaks kasutatakse koefitsienti, mis võimaldab võrrelda suhtelist jõudu iga keha kilogrammi kohta. Väiksemates kehakaaludes on väga oluline, et kaal tuleb lihasmassist, mitte rasvast. Nii võib tihti kohata jõutõstjate hulgas mehi ja naisi, kes näevad välja kui kulturistid.

Kui Gerdi juurde trenni lähete, soovitab ta kindlasti lugeda Louie Simmonsi raamatut “The Westside Barbell Book of Methods”. See on iga varustusega jõutõstmist tegeva sportlase piibel.

Samuti on tema jaoks monumentaalne raamat “Foods That Fight Pain”, millel autoriks Neal D. Barnard. “See avas silmad ja näitas, kui suur mõju on söögil, mida iga päev sööme. Raamatu tulemusel püstitasin Eesti rekordid ja tunnen end nagu 21-aastane,” kiidab Gert.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee