Sinu treener

Mida soovitab tempomeister Margus Pirksaar neile, kes tahavad linnamaratoni kolme tunniga läbida? 

Toimetas Silja Paavle, 2. oktoober 2020 14:15
Margus PirksaarFoto: ALDO LUUD
Kui paljudele näib maratonijooks juba omaette katsumusena, siis 42 km pikkuse distantsi läbimine kindla ajaga aastast-aastasse on justkui omaette teadus. Selleks, et mõista paremini tempomeistrite tööd, küsisis Tartu Maratoni tiim Margus Pirksaarelt, kuidas joosta maratoni mitmeid aastaid sama tempoga ja sealjuures ka teisi innustada.

Kuidas Sinust üldse tempomeister sai?
10 aastat tagasi kutsus mind Renna Järvalt Tallinna Maratonile tempomeistriks. Siis kasutati ka üleüldse Eestis esimest korda tempomeistreid. Sellest on saanud nüüd mõnus emotsionaalne traditsioon niiTallinna Maratonil kui ka Tartu Linnamaratonil.

Samal teemal

Mis teeb tempomeistri töö keeruliseks?
Tallinna Maratonil olen kõik 10 korda olnud 3:00 tempomeister. Tartu Linnamaratonil olen olnud tempomeister nii poolmaratonil kui ka maratonil. Keeruliseks teeb tempo hoidmise profiil ja ilm, just eriti ilm. Kui on ikka olnud heitlik tuul, siis on väga keeruline leida see sobiv rütm piiri peal toimetajatele ehk siis kaasjooksjatele, kellele ses osas peangi abi pakkuma.

Kuidas näeb Sinu jaoks välja maratoniks valmistumine?
Eks valmistun ikka joostes. Tavalised trennid erinevad selle poolest, et püüan rohkem rütmitrenne teha, et paremini eesolevat maratoni tempot tunnetada.

Mida soovitad jooksjatele, kes soovivad maratoni kolme tunniga läbida?
Selle 10 aasta jooksul mis ma tempomeister olen olnud, on ikka jooksjatele jäänud põhiliseks probleemiks see, et hinnatakse algtempot/oma võimeid üle. Seetõttu panengi jooksjatele südamele, et valida tuleks aeglasem algtempo ning ei tasuks nii palju oma piire kombata. Viimase 10 km peal tuleks lisada tempot ja siis ennast ületada on juba piisav. See on palju parem, kui juba poolel maal tunnistada, et sel korral panin "jälle" üle.

Kui palju ärevaid hetki on tempomeistriks olemise ajal ette tulnud?
Emotsionaalseid seikasid on olnud igal korral. Ja neid pakuvad ikka ja alati maratoonarid grupist. Olgu see siis eneseületuse poole pealt või vastupidi viimastel meetritel enesega võideldes ja tunnistades, et täna oli maraton minust suurem. Eks Tartu "kirss tordil" on ikka see Toome tõus. Tõusule polegi keegi jäänud, aga karm väljakutse on hoopis edasi mäest alla joosta. Sealseid võitlusi on raske isegi kirjeldada, seda peab ise nägema. Ja see ongi koht, kus peaksid linlased kaasa elama! Seda hindamatut tuge, mida kaasaelajad pakuvad, oskab jooksja väga hinnata!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee