Sinu spordiala | Sinu treener

Spordinädala patroon Kristel Kruustük: elus peab olema ka midagi muud kui ettevõte 

Merili Luuk, Eesti Olümpiakomitee kommunikatsioonijuht, 18. september 2020 15:54
Kristel KruustükFoto: Erakogu
„Ettevõtjale on spordi tegemine väga kasulik. Tekib tohutu kirg võita ning nõnda ei anna raskuste tekkides alla. See arendab töövõimet,“ räägib Spordinädala patroon, mobiilirakenduste testimisega tegeleva ettevõtte Testlio üks asutajaid Kristel Kruustük. Kruustük jagab kogemusi, kuidas leida kahe väikelapse ning ettevõtte juhtimise kõrvalt aega oma keha ja vaimuga tegeleda.

Kristel teab, mida tähendab enese töösse kaotamine ning ta paneb ettevõtjatele südamele, et nood oma tervise eest ikkagi hoolitseks. Ta ei häbene öelda, et pühendas Testliot rajades ettevõttele väga palju aega ning ta oli läbipõlemise äärel.

Samal teemal

„Testlio algusaegadele tagasi vaadates saan aru, et tegelikult pühendasin toona kogu oma aja ja energia ettevõttesse. Mõnikord on sellest liiga hilja aru saada. Kui oma füüsilise tervise eest hoolt ei kanna, siis võivad sellel katastroofilised tagajärjed olla. Põled läbi ja kellele sinust siis kasu on? Elus peab olema ka midagi muud kui ettevõte,“ räägib Kruustük ja lisab, et ei usu Silicon Valley investorite juttu 24/7 töörutiini võimekusest.

Talliõhkkond rahustab

Kruustüki „päästis“ tema abikaasa pulmakink. 2016. aastal peetud pulmapeol üllatas nimelt abikaasa Marko Kristelit kui väga suurt ratsutamisentusiastihobuse Rockefelleriga. Väärika sporthobuse nimi pärineb Getter Jaani eurolaulust „Rockefeller Street.“

Kuigi ratsutamisega tegeles Kruustük juba lapsepõlves, leidis ta tee talli taas alles 21-aastaselt kui õppis IT-kolledžis.

„Ma olen terve oma elu hobuseid armastanud ja ratsutamine meeldib mulle väga, kuid seni oli alati probleem ajas. Ega Markol polnud muidugi aimu, mis hobuse ta ostab – lihtsalt läks vanemate talu juures ühte talli ja küsis hobust. Rockefeller on aga Eesti sporthobune, teda ei saa niisama karjamaale rohtu sööma jätta, ta vajab tegelemist,“ selgitab Kruustük.

Rockefeller elab Kurtnas ühes tallis ning Kruustüki sõnul on tema juurde minek aeg iseendale. „Nelja aasta jooksul olen muidugi kahe lapse emaks saanud ning olen seetõttu pidanud ratsutamisest eemal olema, aga tallis käin küll nii tihti kui võimalik. Tunnike sõidan sinna, tallis olen tund-poolteist. See on täiesti minu aeg. Talliõhkkond on minu jaoks väga rahustav!“

Hobust armastab väga ka Kruustüki vanem poeg, kaheaastane Aaron. „Eelmisel aastal läks ta pärast minu trenni talle ikka selga, aga nüüd enam ta seda ei taha. Rocky on ju hästi suur ka – turjakõrgus on 1.80. Massiivne on ta ka, 700 kg. Aga Aaron pai teeb talle ikka ja käime koos Rockyga jalutamas, anname porgandit,“ räägib Kruustük. Mais sündinud Artur on veel liiga väike, ent temagi on emme kõhus ratsutamas käinud.

„Ma olin vist kolm kuud rase kui enam ei ratsutanud. Hobune on ikkagi loom ja ta võib olla ettearvamatu. Tõsi, olen kuulnud, et väga paljud professionaalsed ratsutajad saavad hobuse selga ronitud pea lõpuni välja. Usaldus on lihtsalt väga suur!“

Kristel on tegelenud ka teiste aladega – pikka kasvu tüdrukuna kooliajal mõistagi korvpallis, kuid nüüd üritab ta laste kõrvalt käia pilatese treeningutel. Abikaasa Marko eeskujul soovib ta eratreeneri käe all treenida ka oma erinevaid lihasgruppe.

„Spordinädala teema on minu jaoks hästi südamelähedane, sest me peame liikuma, et oma elustiiliga toime tulla. Liikumine ja sport aitavad meele teravana ja puhanuna hoida!“ arvab Kristel.

Just see oli tema sõnul ka võti, kuidas ühtäkki märtsi keskel eriolukorra tõttu kodudesse aheldatud inimesed tee loodusesse leidsid. „See oli päris huvitav! Ega inimesed ei teadnud, millal eriolukord lõppeb ning üritati võimalikult palju siis väljas käia. Kui muidu oleks sõpradega restorani või baari istuma läinud, siis nüüd sai veeta nendega looduses aega, sest see oli lubatud!“

Eriolukorra kehtestamine lõi ka perekond Kruustükil elu veidi pea peale. Lisaks sellele, et nii Kristel Kui Marko kolisid kodukontorisse, kus pikisilmi nendega mängimist ka väike Aaron, oli Kristel viimaseid kuid beebiootel.

Kas vihastada või endaga tööd teha?

„Avastasime Markoga õige pea, et kodukontoris töötamine ei toimi, kuna meil polnud kodus ka eraldi kontoriruumi, kus me saaks vaikselt olla. Aaroni uneajal oli võimalik küll vajalikud kõned ära teha, kuid ühel hetkel otsustasime Markoga, et hakkame korda-mööda kontoris käima, kuna see oli niikuinii tühi. See meetod sobis meile hästi,“ selgitab Kristel.

Teise lapse sünniks pidi ta algselt valmistuma aga teisiti, sest eriolukorra tõttu keelati sünnitusel tugiisikute kohalolek. „Mul oli väga palju erinevaid emotsioone – sain vihaseks, sest UNICEF toetas täielikult tugiisikute kohalolekut, kuid Eesti siis mitte! Mul oli valida, kas jään ülivihaseks või hakkan oma alateadvusega tegelema, et saaksin üksi hakkama. Sain sellest kiiresti üle. Nädal enne sünnitust teatati aga, et tugiisikud on sünnitusele lubatud. Mul oli väga hea meel!“

Kruustüki sõnul näitas stressirohke aeg, et koos toimides saab kõigega hakkama. „Rohkem märkasin üksteise aitamist. Inimestel kadus piir eraelu ja töö vahel kui pead oma lapsi toetama, oma firmat üleval pidama ning samas ka töötajaid motiveerima,“ ütleb ta.

23.-30. septembril Eestis tähistatava Spordinädala eesmärgiks on suurendada liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu ja tõsta liikumisharrastuse, spordi- ja tervisealast teadlikkust. Spordinädala patroonid, liikuma innustajad ja eeskujud on olümpiavõitja Gerd Kanter, laulja Inger, näitleja Kait Kall, ettevõtja ja kulturist Ott Kiivikas, ettevõtja Kristel Kruustük, suunamudija Sandra Raju ja rektor Tiit Land. Spordinädalal toimub sadu üritusi, kuid võimalik on ka enda sündmus kirja panna ning auhindu võita. Rohkem infot leiad siit. Spordinädalat korraldavad Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee