Sinu spordiala | Sinu treener

Kas Eestis pääseb ratastooliga randa ja rabasse?  

Toimetas Silja Paavle, 31. august 2020, 22:57
Pilt on illustratiivneFoto: PantherMedia/Scanpix
Tänavu teeb võidukäiku siseturism. Inimesed eelistavad puhata kodumaal ja avastada siinseid kauneid paiku, käia Eesti ilusatel rabaradadel ning korjata metsas seeni. Kas ja kui palju saavad looduses liikuda ratastoolikasutajad? Eesti Invaspordi Liidu peasekretär Signe Falkenberg liigub oma ratastooliga õues päris tihti. Ta rõõmustab, et Tallinnas on kõnni- ja kergliiklusteed üha paremas seisus. Loodusesse minekul tuleb aga teha veidi ettevalmistustööd.

“Pean teadma, milline rada ees ootab ja kuidas on seal ligipääsetavus. Päris tundmatusse kohta matkama minemiseks ma valmis pole,” räägib ta. “Minul on tavaliste rehvidega ratastool, sellega on hea sõita kõvakattega rajal. Pehmema rajakatte korral kasutan spetsiaalset ratastoolile mõeldud lisaratast, mille kinnitan ratastooli ette, ja sõidan kolmerattalise tooliga.” 

Kõige rohkem käib Signe matkamas terviseradadel, kus teekate on enamasti korrastatud. Igaks juhuks on aga mõni pereliige või tuttav kaasas, sest siis on abijõud võtta, kui maastik ratastoolile vastu hakkab. 

Hiljuti tulid pahased signaalid Rakverest, kus Vallimäe uue vabaõhukeskuse kiviklibused teerajad ei võimalda ratastooliga läbi minna. Signe sõnul on lahtisel killustikul tõepoolest keeruline edasi pääseda. “Samamoodi pean raskeks liiva ja kruusa, samuti on keeruline sõita samblasel või pehmel murul. Päris niidu ja aasa peal ma sõitmas ei käi. Paar korda on ette tulnud, aga siis on seal ikka ees olnud mingi jalgrada, mida kasutada,” räägib ta. Seenelkäik jääb Signele samuti, paraku, kättesaamatuks luksuseks. “Selleks tuleks ratastoolile roomikud alla panna,” muigab ta. 

Arenguruumi veel on

Ettevõtja ning aktiivne liikumispuudega inimeste eestkõneleja Arko Vool on kogenud matkaja, kes jõudnud tutvuda paljude Euroopa riikidega. “Koos abikaasa Tiiaga oleme teinud autoreise Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Austriasse,” loetleb Arko mõned sihtkohad. Sel aastal käidi nädalasel retkel Soomes. Looduse imetlemine on alati reisi oluline osa. “Tore on leida kohti, kus liikumispuudega inimeste ligipääsetavuse tagamiseks on palju vaeva nähtud, tihti paneb lausa üllatuma. Paljudes Euroopa randades on spetsiaalsed veeratastoolid, mille kasutamisel on abiks rannavalvurid. Eestis kahjuks midagi sellist ei ole.”

Arko on käinud ka mõnel kodumaisel RMK matkarajal. Ehkki liikumisraskustega inimeste parkimiskohtadele ja käimlatele on neis kohtades mõeldud, siis rada ise ei pruugi alati ratastooliga sõitmiseks sobida. “Pehme pinnas, kitsad laudteed, mahalangenud puud. Matkaraja veebiinfo ligipääsetavuse kohta ei vasta mõnikord tõele,” toob mees välja murekohad. 

Ilmateade on ratastooli kasutavale matkajale oluline info. “Kõige parem on kuiv ja soe ilm,” tõdeb Arko, kel on olnud sel suvel võimalik koos kõigi õues liikumist armastavate inimestega päikselisi päevi nautida.

Soovitused ratastooliga matkamiseks

Abivahendikeskuse Invaru juhtivterapeut Kadri Lemberg kinnitab, et ratastool aitab liikumisraskustega inimesel olla aktiivne. Nii näiteks on Invaru külastajate hulgas neid, kes ratastooli võimalusi kasutades käivad kalal, tegelevad erinevate spordialadega, armastavad lihtsalt viibida looduses või on aktiivsed väliürituste külastajad. Invaru spetsialisti kinnitusel saab ka ratastooliga edukalt nautida looduses liikumist. "Konarlikule maastikule minnes tuleks ratastool aga ette valmistada ja hinnata objektiivselt ka enda võimeid," märgib Kadri Lemberg. 

Abivahendikeskuse nõuanded ratastooliga matkajatele:

Rehvi laius on oluline. Kitsaste rehvidega on maastikul raske liikuda, sest rattad vajuvad pinnasesse ja seetõttu tuleks loodusesse minnes valida sügavama mustriga laiemad rehvid, mis tagavad pehmel pinnasel parema liikumisvõime. Otstarbekas on kasutada eraldi rattaid õues ja toas liikumiseks. 

Maastikul iseseisvat liikumist aitab oluliselt lihtsustada spetsiaalne lisaratas, mis muudab manuaalse ratastooli n-ö kolmerattaliseks, sest lisaratas kinnitub ratastooli ette ja  tõstab väikesed esirattad õhku. Ka ratastooli lükkamise lihtsustamiseks on välja mõeldud elektrimootoriga rataste lisavarustus, mis võimendab ratastooli kasutaja tõukamisjõudu. 

Tutvu oma ratastooli tehniliste andmetega. Elektrilise ratastooli põhja kõrgus võib seada maastikul liikumisele omad piirangud. Nii elektrilise kui ka manuaalse ratastooliga ei tohiks ohutuse huvides järskudel kallakutel sõita. 

Turvavöö hoia kinni. Maastikul liikudes on ratastooli turvarihm ohutuse mõttes hea lisavarustus. Enamikul elektrilistel ratastoolidel on see standardvarustuses, kuid seda saab ka eraldi juurde soetada. Turvarihm kindlustab, et sõitja ei kuku konarusi ületades toolist välja. 

Jälgi oma kehaasendit. Need matkajad, kes oma ratastooli ise käsitsevad, peaks jälgima kehaasendit, et tooli lükkamisel kasutatavad liigesed – alates õlast lõpetades randmetega - liigset koormust ei saaks. Mäest üles sõites tuleks kallutada keharaskus ettepoole ning alla sõites vastupidi, kallutada keha tahapoole. Pehmel  pinnasel on iseseisvalt ratastooli väga raske tõugata, eriti liiva sees. 

Akud olgu täis! Need loodusesõbrad, kes lähevad retkele elektrilise ratastooliga, peaks kindlasti meeles pidama, et sõiduriista akud tuleb täis laadida. Samuti on täislaetud telefon iga matkaja varustuses olulisel kohal. 

Kindad säästavad käsi. Invaru spetsialisti kinnitusel kasutavad paljud ratastooliga sõitjad rattakindaid - oluline on see, et pöial ja nimetissõrm oleksid kaetud. Samuti soovitab ta kaasa võtta keebi ootamatu vihma tarbeks ning sääsetõrje, et kiuslikud putukad looduse nautimist ei segaks.

Meri pole ratastooli jaoks. Ratastooliga ei tohiks kindlasti soolasesse merevette sõita - merevesi rikub ratastooli ja paneb selle metallist osad roostetama. Samuti pole soovitav ilma lisavarustuseta sõita mererannas liiva sees. Kui aga ratastoolil on laiemad rehvid ja lisaratas, siis saab ka liivasel pinnal hakkama. Päris mitmes rannas on olemas ka laudteed.

Üle pingutada ei maksa. Enne loodusesse minekut tuleks objektiivselt hinnata enda ja oma ratastooli võimekust. Külastades paiku, kus varem pole käinud, on vähemalt esimest korda hea minna koos kaaslasega, et vajadusel oleks abi käepärast võtta. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee