Liikumine ja tervis | Sinu treener

Kuidas ennetada sporditraumasid ja õnnetuse korral leevendust pakkuda? 

Silja Paavle, 31. august 2020, 14:03
Foto: Unsplash
Liikumine on organismile kasulik. See aitab hoida kontrolli all kaalu, reguleerida veresuhkru taset, vähendada südame veresoonkonna haiguste riski, tugevdada lihaseid ning luustikku, parandada meeleolu, tõsta stressitaluvust, parandada unekvaliteeti ning palju muudki. “Paraku võib tervisesporti tehes tekkida ka vigastusi, mis piiravad järjepidevat treenimist ning mille käigus võib tekkida sportimise suhtes vastumeel ja negatiivne emotsioon,” tõdeb Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei. Ta selgitab, et vigastuste tüüpe on erinevaid ning neid kõiki on võimalik ennetada.

KUIDAS ENNETADA?

Korralik soojendus
Soojaks tehtud lihased on vastupidavamad traumadele. Soojendust tehes tuleb arvestada spordi tüübiga ning eriti palju tuleks tähelepanu pöörata enda spordialal kasutatud lihastele. Soojenduse ajal paraneb nende verevarustus ning tõenäosus saada vigastust väheneb. Kõige lihtsam viis soojenduseks on teha enda põhiala väga madalal koormusel.

Lõdvestus pärast treeningut
Sama tähtis kui soojendus, on ka lõdvestus. Lõdvestus on vajalik selleks, et kogu keha saaks taastada järk-järgult oma treeningeelse seisundi, näiteks südamerütmi ning hingamise sageduse. Järsk füüsilise pinge katkestamine ilma lõdvestuseta võib tekitada pearinglust ning isegi minestamist. Lõdvestuse juurde käib ka venitamine, mis aitab ennetada lihaskrampide, lihasvalu ja lihasjäikuse teket ning parandab liigeste liikuvust.

Puhkus
Puhkus on vajalik selleks, et lihasrakud jõuaksid energiat taastada. Kui igapäevaselt intensiivselt treenida, siis ei jõua lihased taastuda ning suureneb oluliselt lihaste- ja liigeste vigastuste oht. Puhkuse juures tuleb erilist rõhku panna unele, kuna siis toimub kiire lihasrakkude taastumine. Magama peaks vähemalt 8 tundi päevas.

Sobilik spordivarustus
Spordivarustuse valikul tuleb lähtuda harrastatavast alast. Õige spordivarustus vähendab spordivigastuste tõenäosust. Õiged jalanõud on üks põhiline varustuse osa, mida endale soetada. Valikus võiks lähtuda näiteks sellest, kas treening toimub saalis või õues. Saalitreeningute puhul on esmatähtis hea haarduvus pinnaga libisemise vähendamiseks.

Kui mõni liiges saab treeningu ajal rohkem koormust või on varasemalt mitmekordselt viga saanud, siis võiks mõelda liigesetoe soetamisele, mis annab liigesele lisatoe ning ühtlustab koormust.

Kui vigastus siiski tekkis...

Vigastuste tüüpe võib olla erinevaid. Neist põhilisemad on nihestus ning välja väänamine, lihase rebend, luumurd või mõra.

Nihestus ja välja väänamine
See on üks enamlevinud vigastusi, kus kahjustada saavad sidemed. Selle vigastuse puhul tuleb hinnata, kas tegemist on kergema vigastusega või seesuguse vigastusega, mis vajab arsti sekkumist. Kergemate vigastuste korral tekib õrn paistetus ning vigastatud kohta on valus liigutada. Valu on nõrk või mõõdukas.

Selliste traumade korral tuleks vigastatud kohale panna külma mitu korda päevas esimese kahe-kolme päeva jooksul. Selleks sobivad näiteks apteekides müüdavad mitmekordselt kasutatavad külma-kuumakotid. Samuti on olemas ka ühekordsed isekülmuvad külmakotid ning külmaspreid, mis sobivad kiireks leevenduseks.

Lisaks on soovituslik esimeste päevade jooksul hoida vigastatud koht kehast kõrgemal. Sidemete täielikuks taastamiseks tuleb anda neile aega. Vigastatud kohta on parem mitte koormata, kuid mõõdukas võimlemine võib paranemist kiirendada.

Lihase rebend
Tavaliselt tekib lihase rebend lihase ülekoormusest või vähesest soojendusest. Iseloomulikeks sümptomiteks on lihase valulikkus, piiratud liikumine ja paistetus. Ravivõimalused on sarnased nihestusega ning kiiremaks taastumiseks soovitan ka siinpuhul mõõdukalt ja valuvabalt võimelda.

Lihase rebendi taastumise järel on sellel paraku suur taastekke oht. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata, et taastumine oleks täielik ning eelnevalt vigastatud koht saaks korralikku soojendust.

Nihestuse ja välja väänamise, aga ka lihase rebendi korral võib tunda valu, mida ei pea kannatama. Apteegist leiab nii sees- kui ka välispidiseid pealemääritavaid valuvaigisteid. Valuvaigistite võtmisel tuleb aga arvestada, et valu ajutisel leevendamisel ei koormataks vigastatud kohta. Kui valu siiski üle ei lähe, muutub aja jooksul tugevamaks või tekib tugev paistetus ning liikumispiiratus, siis tuleb pöörduda EMO-sse.

Füüsiline aktiivsus on tervisele hea ning see võib olla väga meeldiv ja vigastustevaba juhul, kui teha seda kaalutletult, kasutada õiget varustust ning puhata piisavalt, võtab proviisor Aleksandr Sei jutu kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee