Sinu spordiala | Sinu treener

Jõutõstja Gert Koovit: taimetoit muutis treeningutest taastumise palju kiiremaks 

Toimetas Silja Paavle, 12. august 2020, 22:58
Gert KoovitFoto: Erakogu
Gert Kooviti sõnul on jõutõstja menüü tavaliselt väga sarnane rammumehe menüüga – mida rohkem, seda uhkem, seda eriti just kalorite poolest. “Nagu ütles Eddie Hall, esimene mees, kes tõmbas maast 500 kg lahti – mass tõstab massi,” selgitab ta. Ise on ta kolm aastat söönud vaid taimetoitu ning leidnud, et taimetoiduga taastub ta treeningutest ja vigastustest palju kiiremini.

Taimetoitlasest jõutõstja

Jõutõstmise suurimaks eripäraks võrreldes rammumeestega on Kooviti sõnul aga see, et on ka kaalukategooriad ning lisaks selle kasutatakse Wilksi koefitsienti, mis võimaldab arvutada suhtelist jõudu, arvestades tõstetud kilogrammid punktideks, võimaldades võrrelda suhtelist jõudu iga keha kilogrammi kohta. “Nii on võimalik omavahel võrrelda erinevas kaalus ja erineva kogutulemuse tõstnud võistlejaid,” selgitab Koovit. “Ja kuna mängu tulevad erinevad kehakaalukategooriad, on väiksemates kehakaaludes väga oluline et kaal tuleb lihasmassist, mitte rasvast.”

Nii võib tihti olla jõutõstjate hulgas nii mehi kui naisi, kes näevad välja kui kulturistid (Dan Green, Margus Silbaum, naistest Stefi Cohen). Sellisel juhul dieet on Kooviti sõnul väga sarnane tavapärase kulturistide menüüle: kõrge valgusisaldus, kompleks süsivesikud ja madal või mõõdukas rasvasisaldus toidus.

Gert Koovit ise on viimased kolm aastat söönud ainult taimetoitu. “Põhjuseid, miks toidu ümber lülitasin oli mitmeid, olulisemaks aga see, et taimetoit muutis treeningutest taastumise palju kiiremaks, samuti kiirenes taastumine vigastustest,” selgitab ta. “Lisaks sellele võistlen üliraskekaalus. Ehk siis mehed, kelle vastu ma seisan, on 160-200 kg raskused. Ja tihti on nii, et mida suurem kehakaal, seda kergem on suuri raskusi tõsta. Seepärast on minu menüü üheks ülesandeks kehakaalu üleval hoidmine.”

Toit ja treening on omavahel väga tugevalt seotud

Gert Koovit sööb tavaliselt hommikusöögiks kaerahelbeputru marjadega. “Lisan sinna supilusikatäis maapähklivõid ning kõrvale joon sojaubadest tehtud valgusheiki,” räägib ta. Pärast hommikusööki on tihti treening, mille ajal ta joob vitamiinide ja mineraalide segu koos väikses koguses lihtsüsivesikute seguga.

“Pärast treeningut tuleb lõunasöök, mis on tavaliselt kas täisteraviljapasta või riis või kartul koos köögiviljadega ning seitan,” räägib ta. Lõuna ja õhtusöögi vahel on tavaliselt sööki asendav jook, kus on olemas süsivesikud, valgud ja rasvad. “Kuna tavaliselt sellel ajal olen tööl, siis maha istumiseks ja söömiseks aega ei ole,” räägib ta.

Õhtusöök on tavaliselt köögiviljad koos grillitud tofuga. “Enne magamaminekut kookosjogurt koos pähklitega,” ütleb Koovit, et katsun hoida päevakalorid 3500- 4000 kcal vahel. Oma toidus jälgib ta eelkõige seda, et söök oleks tervislik ja et ta saaks vajalikud kalorid kätte. Toidulaualt on kindlasti eemaldatud kõik loomsed toiduained - liha, kala, piimatooted ja muna.

Gert Kooviti sõnul ei ole vahet milline on sinu eesmärk - kas olla tugev, olla sale, omada suuri lihaseid - see kõik tuleb sellest, mida sa sööd. Treening on vaid vahend, mis aitab keha õiges suunas suunata. Kui söök protsesse ei toeta, jääb tulemus saavutamata või on minimaalne. “Seepärast tasub enda teadmisi pidevalt täiendada,” soovitab ta.

Jõutõstmises vanusepiire ei ole

Jõutõstmine sobib harrastajate tasemel pea kõigile, kellel ei ole liigeseprobleeme ja omavad piisavalt paindlikkust ning tunnevad asja vastu huvi. Vanusel Kooviti sõnul kindlasti piiranguid pole, pigem tähtsam on, et trenni tehas naudid seda, mida teed.

“Mida vanemaks inimene saab, seda olulisem on, et me näitame organismile, et vajame igapäevaselt lihaseid. Pärast 50. eluaastat kaotab inimene keskmiselt 0,5 kg lihast aastas. Jõusaal ja jõutõstmine on tegevuste hulgas, mis aitavad seda protsessi peatada või isegi ümber pöörata,” toob ta välja jõutõstmise kasulikkuse.

Samas ei soovita ta alustada raskuste tõstmisega liiga vara. Peab laskma liigestel ja organismil täielikult välja areneda, enne kui alustada võistluspordiga. “Loomulikult ei ole midagi halba, kui alustatakse varasemas eas, aga siis rõhk peaks olema õige tehnika omandamisel,” soovitab ta. Lisaks ei tohiks selline treening olla ainukene, vaid pigem abitreening lisaks muudele tegevustele. Nooremas eas on olulisem omandada võimalikult suur liigutuste baas, mis võimaldab hiljem palju väiksema vaevaga ära õppida uus spordiala või tegevus. “Hetkel treenin ja ootan trenni poisse-tüdrukuid väga erinevas vanuses, alates 16aastasest kuni selle eani, kus veel sportimise lusti on,” räägib ta, et ühiseks nimetajaks on pigem soov trenni teha ja ennast hästi tunda. Kas kellelegi jõutõstmine sobib, on Kooviti sõnul näha väga kiiresti. Esmaselt loomulikult jõu olemasolu, lisaks liigutuse amplituud, painduvus ja kehatunnetus. Ja viimaseks soov kõvasti tööd teha. “Meie jõusaalid on õnneks täis väga andekaid inimesi,” kiidab ta. Vaimne pool treeningus on ääretult tahtis

Jõutõstja sõnul on vaimne pool ehk kõige tähtsamgi. “Oskus oma võimeid fokusseerida, olla võistlusolukorras rahulik, sihikindel - need kõik on ääretult olulised,” räägib ta. “Hea treeneri ülesandeks ongi kõik olulised küljed välja tuua ning aidata seal, kus midagi vajaka jääb. Keegi ei ole kunagi täiuslik. Selle nimel peab tööd tegema. Veel parem, kui on olemas inimene, kes oskab toeks ja abiks olla.” Gert Kooviti peamine nõuanne on: kuula oma keha. Kõigeks on õige aeg. “On aeg treenida kõvasti ja sama tähtis on osata võtta aeg maha ja lasta kehal taastuda,” räägib ta. Teine soovitus on tehnika - ei ole olemas põhjust, miks peaksid õigest tehnikast kõrvale kalduma. Õige tehnika tähendab väiksemat vigastuste ohtu. Mis omakorda tähendab aastaid ning aastakümneid edukat sportlaseelu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee