Liikumine ja tervis | Sinu treener

Kas trennisõltuvus on päriselt olemas? 

Liigume.ee, 17. juuli 2020, 10:12
Foto: Unsplash
„Kas trennisõltuvus on päriselt olemas?" küsib väljaande GQ nõuanderubriigilt Nick.

„Ükskõik mis võib meile kahju teha, kui seda on liigselt – armastus, kirg, nutitelefonid, alkohol ja ka treenimine,“ vastas nõuandja ehk GQ Doctor.

Tema sõnul on treenimine üks positiivsemaid asju, mida inimene oma tervise jaoks saab teha, aga umbes kolme protsendi inimeste jaoks muutub see patoloogiliseks.

Trennisõltuvust näitab kaks järgnevat ebatervislikku märki: 1. treenimise taset ei suudeta kontrollida, 2. positiivsete kohanduvate saavutuste vahetamine liigse kahjustamise vastu, mis mõjutab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist.    

Trennisõltuvus võib olla primaarne (puhtalt sõltuvus treenimisest) või sekundaarne: näiteks söömishäire ja soov trenni abil kaalu kontrolli all hoida.

Suurem risk on sõltuvusse sattuda inimestel, kel on näiteks madal enesehinnang, ärevus- või sõltuvushäired. Trennisõltuvusse satuvad mehed ja naised võrdselt, aga meestel areneb sagedamini välja primaarne sõltuvus. 

Sõltuvuse väljaselgitamiseks tuleb eeskätt peeglisse vaadata. Mõned märgid: pidevad ületreenimisvigastused, pidevad haigused kurnatud immuunsüsteemi pärast, madal sooritusvõime ja kurnatus trennis.

Ja veel mõned: jätkad haigusest või vigastustest hoolimata liigset treenimist, kui trennikava häiritakse, siis koged võõrutusnähtusid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee