Toitumine | Sinu treener

Toitumisterapeut: ekstreemsete dieetide asemel aitab tervist hoida tervislik ja tasakaalustatud toitumine 

Silja Paavle, 13. mai 2020, 11:24
Foto: Pixabay
Toitumisterapeut Jaanika Tapver on elus rinda pistnud mitmete erinevate tervisemuredega. Kuid läbi nende on Jaanika saanud kinnituse, kui oluline on täisväärtuslik toitumine tervise hoidmisel. Haiguste ennetamine toiduga on nüüd Jaanika üks peamisi ideid.

Kreeka arst ja filosoof Hippokrates on öelnud: ”Olgu toit sinu ravija ja ravim sinu toit”. Jaanika nõustub selle lausega lisades, et ka toitumisteraapia on haigusi ennetav ja haiguste ravi toetav toitumisalane tegevus ning selgitab allpool, mida tähendab tervist toetav toit ning mida võiks silmas pidada, kui on eesmärk täisväärtuslikult toituda.

Tervist toetav toit võiks sisaldada makro- ja mikrotoitaineid

Taimses toidus on olemas fütotoitained, mis on tugevad antioksüdandid, pakkudes kaitset tervisehäireid soodustavate oksüdatiivsete kahjustuste vastu. Näiteks α-kartoteen on antioksüdant, mis parandab rakkudevahelist kommunikatsiooni ja seda leidub kollastes, oranžides ja tumerohelistes köögiviljades. Luteiin on efektiivne raku elutsükli toetaja, takistab mitme vähiliigi rakkude kasvu. Seda leidub rohelistes lehtköögiviljades. Isotsüaniidid – arvatakse toimivat läbi rakku kaitsvate ensüümide. Luteiin vähendab kopsu-, rinna-, maksa-, söögitoru-, mao-, peen- ja jämesoolevähi riski, seda leidub brokolis, lillkapsas ja lehtkapsas. Ning kurkumiin on üks enim uuritud fütotoitainest, samuti antioksüdant. Kurkumis leiduv aine on põletikuvastase, kasvajate kasvu ja vähirakkude vohamist pärssiva toimega.

Kui vaadata toitumispüramiidi soovituslikku ja tegelikku pilti, siis seal on üsna suur lõhe. Erinevused soovitusliku ja tegeliku toitumispüramiidi vahel saab jagada kaheks:

a) Toiduained, mida tarbitakse vähem, kui peab.

b) Toiduained, mida tarbitakse rohkem, kui peab.

Eesti elanikud tarbivad oluliselt vähem köögivilju, rohelisi lehtvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid. Oluliselt rohkem aga töödeldud lihatooteid, magusaid jooke, magusaid ja soolaseid näkse.

2016. aastal Faktum & Ariko uuringust „Tervislik toitumine ja toiduainete kuvand” selgus, et suur osa inimestest hindab, et nad toituvad tervislikult. Tegelikkus aga vaatab vastu tarbitavast toidupüramiidist. Ühiskonnas on vaja teha suurel hulgal teavitustööd, milline toitumine on tervislik ja kuidas see aitab meie tervist hoida.

Foto: Pixabay

Kui palju süüa vikerkaarevärvilisi puu- ja juurvilju?

Vikerkaarevärvi puu- ja köögiviljade söömine tähendab erinevat värvi
puu- ja köögiviljade söömist, kuna igas ühes on oma värvispetsiifilised taimsed toitained.

Eesti elanikud tarbivad oluliselt vähem köögivilju, rohelisi lehtvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid. Oluliselt rohkem aga töödeldud lihatooteid, magusaid jooke, magusaid ja soolaseid näkse. Fakt on see, et tehtud on väga palju uringuid töödeldud lihatoodete kahjulikust mõjust tervisele.

Naturaalse liha puhul sõltub liha tervislikkus sellest, kuidas loom on kasvatatud – millist toitu ta on söönud ja palju ta on saanud antibiootikume või muid lisandeid. Oluline on ka naturaalse liha valmistamise meetodid. Kui liha on kõrbenud, grillitud lahtisel tulel selliselt, et süte peale sattunud rasv on lihale tagasi pritsinud või on liha kaua kuumutatud, siis tekivad tõepoolest lihas kantserogeensed ühendid. Kui süüa liha kõrvale rohkelt maitseürte ja rohelist lehtsalatit, aitab see keha kaitsta nende ühendite eest.

Iseenesest on punane liha hea vitamiinide ja mineraalainete allikas. Näiteks küpsetatud veiseliha on rikkalik B12, B3, B6 vitamiinide allikas ning hästiomastuva raua-, tsingi- ja seleeniallikas. Liha kogust peab siiski piirama, kuna loomsete rasvade osakaal päevasest toiduenergiast ei tohi ületada 10%. Seetõttu on ka soovitatav tarbida väherasvast liha.

Tervislik toitumine ei pea olema keeruline. Selleks võib soovitada mõningaid alustalasid, mis aitavad mõtestada, ja järgida tervislikkuse rida. Näiteks tuleks soovituslikult süüa 5 korda päevas: 3 põhitoidu korda ja 2 vahepala.

Teiseks, kasutada tuleks nii palju kui võimalik naturaalseid toorained ja võimalusel valmistada enda toit ise.

Jaanika TapverFoto: Erakogu

Kolmandaks, oma menüüsse tuleks lisada või suurendada köögiviljade, puuviljade, marjade ja kaunviljade koguseid. Samuti on soovituslik süüa päevas kasulike rasvade ja taimsete valkude saamiseks 20 g pähkleid. Lisaks pähklitele tasub süüa ka erinevaid seemneid ja eelistada tuleks täisteravilja rafineeritud teraviljale.

Toitumisteraapia ei soovita ekstreemseid dieete, vaid tervislikku ja tasakaalustatud toitumist. Mõnede haiguste puhul toimib ketodieet tulemuslikult, kuid tervele inimesele seda ei soovitata. Kala ja taimetoitu on hea ja kasulik süüa, kuid oluline on mitte lasta menüüd ühekülgseks. Tervele inimesele sobib tervislik ja tasakaalustatud menüü, mis täidab ära päevase valkude, rasvade, süsivesikute ja kiudainete kogused, samuti vajalike vitamiinide ning mineraalainete hulga. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtuleht.ee