Jaga:     
Uudised

Mida sööb TANEL PADAR? (1)

Muusik Tanel Padari toitumisharjumused on ühest eluetapist teise märgatavalt muutunud. Mees tunnistab, et kunagi sõi ta väga kaootiliselt ning sooja toitu vaid ühe korra päevas. Nüüd aga on kõik teisiti – Tanel sööb lausa üllatavalt tervislikult!

“Varasematel aegadel ärkasin ma enamasti väga hilja. Ja kui ärkasingi vara, siis süüa ei tahtnud,” meenutab Tanel. “Tavaliselt läks kõht tühjaks pärast esinemisi ja siis enam kusagilt mingit kvaliteettoitu ei saanud. Sõin ikka seda vana head hamburgerit või hotdogi.”

Nüüd juba pool aastat on mehe toitumine olnud teistsugune ning temas on aina enam süvenenud soov oma tervise eest hoolt kanda. Burgerit sööb Tanel väga harva ja nagu ta ise naljatades ütleb: kui tunneb, et võib seda endale lubada.

“Olen saanud aru, et tuleb süüa päris toitu ja sööki ise valmistada,” lausub Tanel. “Kui midagi muud ei ole, kustutan nälga kodujuustu ja tuunikalakonserviga. Hilistel õhtutundidel ei hakka ma enam midagi suurt süüa tegema, siis võtan pigem puuvilju. Võileivad on minevik ja saia ei söö ma juba päris pikka aega.”

Tanel sööb praegu rohkem kui varem ja pigem väikesi koguseid. Tema suured lemmikud on kodujuust ja puuviljad, kuigi viimaseid niisama süüa ei ole muusiku sõnul kasulik. “Tuleb segada puuvilju ja pähkleid,” ütleb mees teadlikult.

Peeti kas või iga päev

Kaalikat ja porgandit sööb Tanel hea meelega, aga kartulit püüab vältida. Padar on lihausku, veise sisefilee on üks suurimaid lemmikuid, aga menüüst ei puudu ka spargel, suvikõrvits ja paprika. Samuti tarbib kirglik kalamees päev-päevalt üha rohkem kala. “Varem sõin vaid seda kala, mis ma ise püüdsin, kuid nüüd olen meelt muutunud.”

Tanel naerab, et kümme aastat tagasi oleks ta kuu peale saatnud kõik, kes oleksid öelnud, et ta hakkab nii palju juurikaid sööma. Nüüd aga need talle lausa meeldivad. “Peeti ma lapsena ei tahtnud, aga nüüd võin seda iga päev süüa, grillitult või näiteks boršis.”

Kuigi Taneli elutempo on kiire, leiab ta siiski korralikult söömiseks aega. “Mul on elukaaslasega väga vedanud, tema on nõus vara tõusma ning mulle putru või muna ja peekonit tegema. Korralik hommikueine on tegelikult väga oluline, kuigi ikka ja jälle tuleb ette päevi, kus esimene toit on lõuna.”

Muusik on aastaid nalja teinud, et ta võib süüa, mida tahab, ja näha pole midagi, aga nüüd tõdeb ta, et kui ise jääd vanemaks, jääb ka ainevahetus kehvemaks ning tagajärjeks on üsna suured kaalukõikumised. Tanel ütleb ausalt, et mingil perioodil kaalus ta üle 90 kg. “Muret nagu polnudki, teised ei saanud midagi aru, aga enesetunne oli teine. Kui oled terve elu harjunud kandma liibuvat T-särki ja ühel hetkel tunned, et see pole su seljas äge, tuleb midagi ette võtta.”

Miniporgandid bändibussis

Lapsepõlve meenutades ütleb Tanel, et kuna ema kasvatas neid üksinda, siis söödi ikka alles õhtul, kui ema töölt tuli. Eelmise päeva toitu oleks võinud küll soojendada, kuid see tundus aja raiskamine, lihtsam oli võtta hunnik võileibu.

Söömisharjumuste muutmine on Taneli sõnul olnud päris raske, aga samas tore ka. Nüüd polevat bändibussis enam üldse naljakas, kui keegi miniporgandeid sööb, pigem lausa tavaline.

Tanelile meeldib ka trenni teha, vähemalt kolm korda nädalas. Muusik käib jõusaalis, aga nüüd ka rühmatreeningutes. Aeroobsed trennid on tema sõnul rasked, kuid viivad keha lühikese ajaga heasse toonusesse. “Koos kaasaga on trenn veel eriti motiveeriv, raskel hetkel vaatame teineteisele silma. Kui näen, et tema jõuab, siis mina jõuan ka.”

Taneli kolm lemmikut:

1. Veiseliha

“Olen söönud veiseliha paljudes kohtades ja see ütleb söögikoha puhul kõik. Kui see on maitsev, siis on ikka väga maitsev.”

2. Maasuitsusink

“Ma pigistan selle laia pekiriba suhtes silma kinni. Kui suitsusinki suvel kuskil laadal müüakse, siis ilma selleta ma ei saa.”

3. Füüsal

“Puuviljavaagnatele pannakse millegipärast alati kaunistuseks üks füüsal – ja siis pean mina selle endale saama!”

Taneli päevamenüü

Hommik algab klaasi veega.

Hommikusöök: omlett singi ja juurviljadega, magustoiduks banaan. Omletti läheb 4 muna, umbes 200 g mitmesuguseid juurvilju, 100–150 g sinki.

Vahepala: kodujuust ja konservtuunikala tomatis.

Lõunasöök: 200 g veisefileed riisi ja värske salatiga. Liha ehmatamiseks kasutab Tanel triibupanni. Kaste maitsestamata jogurti ja ürtidega.

Vahepala: paar võileiba juustu ja singiga.

Õhtusöök: 200 g ahjus küpsetatud kanafileed, kõrvale riis ja aurutatud juurviljad.

“Need kogused on küll pigem illustratiivsed, päris grammi pealt ma neist tavaliselt kinni ei pea. Silm juba eristab õige koguse ja vajaduse.”

Taneli menüüd on hea vaadata
Kommenteerib toitumisnõustaja Taavi Merisalu (kehatrimmi.ee)

Üks viga oli Tanelil varem see, et ta sõi vahepalaks ainult puuvilju. Tõsi, neid reklaamitakse ju kui tervislikke toiduaineid. Aga tervislik toit ei ole enam tervislik, kui seda liiga palju tarbida. Näiteks kaks õuna on tervislik, aga kas seda on ka 20 õuna? Nii saigi Tanelile soovitatud süüa puuvilju koos rasvu ja valke sisaldavate toiduainetega, et veresuhkrutaseme kõikumisi ära hoida. Valkude ja rasvade abil püsib kõht kauem täis.

Hea on vaadata Taneli menüüd, sest nüüd on tal toidulaual mitmesugused valgu- ja rasvaallikad: piimatooted, liha, kala, muna ja pähklid. Lisaks on Tanel vähendanud süsivesikute tarbimist, ei joo enam mahlu ega karastusjooke. Väga meeldiv on see, et ta sööb erinevaid juurvilju.

Tänu sellele, et Tanel sööb mitmekülgset loomset ja taimset toitu, on ka tema mineraalainete ja vitamiinide päevane vajadus täidetud. Vitamiinid ja mineraalained ehk mikrotoitained mõjutavad inimese ainevahetusprotsesse ja parandavad organismi kaitsevõimet.

Tanel küsib toitumisnõustajalt:
Kui palju kaloreid annab näiteks 200 g ämma kartulisalatit? 

Toitumisnõustaja vastab:

Kõik oleneb koostisosadest. Kui mõelda tavapärast kartulisalatit – kartul, vorst, majonees, hapukoor, muna, hapukurk –, siis umbes 270 kcal.

Kartulisalati kalorsus sõltub suurel määral sellest, millist majoneesi kasutada, sest neid on vähem ja rohkem rasvaseid.

Rasvade arvelt on kaloraaži väga lihtne suurendada ja vähendada. Aga see ei tähenda, et rasvu peab vältima – rasvad aitavad organismil normaalselt toimida ning hoiavad kõhu kauem täis, sest aeglustavad toitainete imendumist.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta novembrikuu ajakirjas.

1 kommentaar

M
mhhh  /   16:06, 19. okt 2017
Aga millal käib Wc-s?