Jaga:     
Uudised

Tubakast suitsuga ja SUITSUTA (1)

“See oli ikka õudne aeg, kui suitsetada võis tööruumides ja avalikes toitlustuskohtades,” ütlevad tänapäeval isegi paadunud suitsetajad. Selle koha pealt on nüüd olukord mittesuitsetajatele tunduvalt inimlikum, kuid suitsetajate enesehävituslik käitumine pole kuskile kadunud. Ja kas viimastel aastatel popiks muutunud e-sigaret on ikka nii kahjutu, nagu arvatakse?

Kõik võib alguse saada esimesest sigaretist. Paljudele jääbki see esimene kord viimaseks, ent paljudel kujuneb välja sõltuvus. Algul tehakse suitsu siis, kui heaks arvatakse, sõltuvusse jäädes aga juba siis, kui aju nõuab. Sõltuvusest vabaneda pole kerge, ent otsusekindluse korral kindlasti võimalik.

Päeva pealt priiks

Mattis Liiva hakkas igapäevaselt suitsetama 15aastaselt. Klassivennad tegid ning see tundus popp ja äge. Aastaid suitsetas ta paki päevas, pidude ajal kulus rohkemgi. Suitsetamisest loobumise mõtteid tekkis korduvalt, kuid tegudeni ta ei jõudnud. “Nädal aega oli vist kõige pikem paus, sest olin nii haige, et suitsu lihtsalt ei tahtnud,” ütleb Mattis.

Sõbrad teadsid, et Mattis tahab suitsetamist maha jätta, ning kinkisid talle 24. sünnipäevaks e-sigareti. Levinud on ju väärarvamus, et e-sigaret aitab loobuda.

Eestis oli see imevidin veel uus asi ja maksis hirmus palju. Paar tuhat krooni, mille sõbrad olid kingi peale kulutanud, oli nagu mahavisatud raha, sest paari päeva pärast pani Mattis selle “peene” komplekti sahtlisse ega ole tänini välja võtnud. Ta jätkas tavaliste sigarettide tõmbamist.

Kui Mattis sai 25, kaalus ta juba tõsiselt suitsetamisest loobumist, sest kaks aastat oli teda vaevanud suitsumehe köha ning sporti tegeva mehena tundis mees, et võhma on vähevõitu. “Hommikuti oli vaja kopse tühjaks köhida ning ma tundsin ennast nagu vana mees, kes on eluaeg suitsu teinud.”

Ühel üritusel kuulis Mattis, et on üks ettevõte, kus sõltuvushäireid ravitakse hüpnoosiga. Sõber oli käinud ning polnud selleks ajaks kolm kuud suitsu teinud. Mattis läks vastuvõtule. Ta pandi voodile lamama. Arst tegi käelihasesse süsti ja puhus suitsu näkku. Mattis pidi kordama: suits on vastik, suitsetamine on paha… Pärast hüpnoosist väljatulekut tundis ta kohe suitsu vastu vastikust. Ta pole sigarette tõmmanud enam kolm aastat.

“Loobuda oli kerge, sest see meetod toimis. Loomulikult peab ise uskuma ja tahtma,” ütleb nüüd palju tervislikumalt elav mees. Selleks, et kehakaal suitsetamisest loobumise järel ei tõuseks, oli Mattisel plaan olemas. Ta hakkas aktiivsemalt tegelema spordiga ning jälgima ka toitumist. Mõne kuu pärast hakkas ta rohkem tundma maitseid ja lõhnu. Kolme aastaga on mees kaalust kaotanud 26 kilo. “Lisaks see, et ma ei haise enam nagu koni,” lõpetab Mattis naerdes oma positiivse loo. 

Nikotiin on võimas närvimürk

Miks inimesed tarbivad tubakatooteid? Sest tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust. Kui tubakatoodetes poleks nikotiini, ei oleks maailmas ühtegi suitsetamissõltuvuses inimest. Suitsetamisel jõuab nikotiin vere kaudu ajju seitsme sekundiga pärast esimest mahvi.

Peale närvimürgi nikotiini sisaldab tubakasuits üle 4000 keemilise ühendi ja aine. Näiteks atsetooni, mis on küünelaki eemaldamise vahendi peamine komponent, sinihapet, mis on tuntud tappev mürk, ja arseeni, mida kasutatakse rotimürgis.

See, mis teeb kopsud mustaks ja haigeks, on aga tõrv. Kui inimene suitsetab aasta ringi iga päev paki sigarette, ladestub tema kopsudesse pool liitrit tõrva ning see ongi üks kopsuvähi põhilistest põhjustest. Kui Tervise Arengu Instituudi ekspert ja Tallinna lastehaigla tubakast loobumise nõustaja dr Tiiu Härm käib koolides rääkimas tubakatoodetest ja nendest loobumise võimalustest, on tal alati tõrvapurk kaasas. Ja kui muu jutt ei võta lapsi tõsiseks, siis see tõrvapurk paneb küll mõtlema. “Kas minu kopsudesse koguneb ka selline must tõrv?” on nad ehmunult küsinud. Jah, koguneb küll.

Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse. Sigaret, sigar, vesipiip ja piip on need, mida suitsetatakse ja millest eraldub nähtavat tossu. Nuusktubakas, huule- ehk mokatubakas ja närimistubakas on aga suitsuvabad tubakatooted, sest nende tarvitamisel ei eraldu suitsu, kuid need sisaldavad tubakat kõigi oma kahjulike ainetega. E-sigaret on elektrooniline seadeldis ega kuulu tubakatoodete hulka.

Vesipiibu ohutus on väga petlik

Tavaliste sigarettide suitsetamise kõrval on Eestis väga populaarne vesipiibu suitsetamine ehk piibutamine. Lastele tundub see toreda ja kahjutu seltskondliku tegevusena, ent vesipiip pole sugugi nii ohutu, kui arvatakse. Kuna vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, mis varjavad tubaka maitse, hakkavad piibutama isegi inimesed, kes muidu sigaretti ei suitseta.

Üks pikaaegne suitsetaja otsustas ka kord saunaõhtul vesipiipu tõmmata. Järgmisel päeval oli tal nii kohutav peavalu, millist ta polnud oma pika elu jooksul iial kogenud. Ta küll oletas, et see oli piibutamisest, kuid ei teadnud järgmisi fakte.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et ühe piibutamisseansi jooksul, mil tehakse 50–200 mahvi, saab inimene vingugaasi 30 korda rohkem kui tavasigaretti tõmmates ja nikotiini hulk on neli korda suurem. Tavalisel ühetunnisel piibutamisseansil jõuab inimese organismi 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel. Juba need arvud kinnitavad, et vesipiip ei tohiks olla laste meelelahutus, kuna piibutamisest võib välja kujuneda nikotiinisõltuvus.

Peale ohu jääda nikotiinisõltuvusse koos kõigi sellega kaasnevate hädadega võib vesipiipu tõmmates nakatuda näiteks huuleherpesesse, kui jagatakse üht ja sama huulikut.

Suitsuvabad tubakatooted pole vähem ohtlikud

Suitsuvabades tubakatoodetes on tubakas muutnud lihtsalt oma vormi, tubakat tarbitakse ikka ning kindlasti pole see alternatiiv suitsetamisest loobumisele. Huuletubakas (rahvakeeli mokatubakas) sisaldab sigaretist rohkem nikotiini ning tekitab seetõttu ka kiiremini sõltuvuse kui tubakasuits. Kuna huuletubakat hoitakse suus, kus on väga palju veresooni, imendub nikotiin verre väga kiiresti. Sama võib öelda nuusktubaka ja närimistubaka kohta.

Moka- ja närimistubakas võivad põhjustada suuõõnevähki, eriti huule-, keele- ja neelupiirkonnas. Samuti tekitavad need igemehaigusi. Nuusktubaka suur nikotiiniannus võib esile kutsuda hingamiskrampe ja halvatust.

E-sigareti tõmbamine on sõltuvuse jätkamine

Kuna avalikes kohtades on keelatud suitsetada tubakatooteid, millest eraldub suitsu, levib järjest rohkem e-sigareti tõmbamine. See elektrooniline seadeldis leiutati alles 2003. aastal ning seetõttu on ka teadmata, kuidas see pikaajalisel tarbimisel mõjub. Elektroonilised sigaretid on patareitoitel vahendid, mille eesmärk on aurustada ja viia kasutaja hingamisteedesse keemilist segu, mille koostises on nikotiin, propüleenglükool, glütseriin, maitse- ja lõhnaained.

E-sigareti kasutamisega kaasnevad riskid, kuna vedela nikotiiniga toodete ja nende keemiliste lisandite toimet sissehingamise teel manustamisel pole uuritud. Samuti on raske määratleda imenduva nikotiini kogust.

Seetõttu on mõistlik ka selle mõnupulgaga ettevaatlik olla. Kopsuarstid üle maailma rõhutavad üksmeelselt, et kindlasti pole e-sigaret mõeldud suitsetamisest loobumiseks, vaid on sõltuvuse jätkumine teises vormis.

Veerand Eesti elujõulisest elanikkonnast suitsetab

Tervise Arengu Instituut (TAI) teeb iga kahe aasta tagant tervisekäitumise uuringuid, kust selgub, kui palju on täiskasvanud inimeste hulgas suitsetajaid. Praegu on Eestis suitsetajaid 26% 16–64aastastest täiskasvanutest. 2012. aasta uuringu põhjal oli mehi 36,2% ja naisi 18,2%.

Eriti valmistavad arstidele ja nõustajatele muret noored, kes hakkavad tubakatooteid tarvitama juba enne 12. eluaastat. Kooliõpilaste seas vanusegrupis 11–15 aastat on igapäevasuitsetajaid 5,5%, sellest poiste hulgas 7% ja tüdrukute hulgas 4%. Dr Härm ütleb, et noorte seas on suitsetamise levimus hakanud küll kahanema, kuid põhjuseks on see, et tarvitatakse hoopis suitsuvabasid tooteid – huuletubakat ja vesipiipu.

Dr Tiiu Härm on oma praktikas kohanud kümneaastast poissi, kes oli ahelsuitsetaja olnud juba neli aastat. See tähendab, et temast oli saanud suitsumees juba kuueaastaselt. Doktor ütleb, et see poiss oli klassikaline näide, kuidas suitsetama hakatakse. Isa ja ema suitsetasid. Sigaretid olid laokil ja poiss suitsetas nende sigarettidest varsti juba paki päevas. Vanemad küll märkasid, et pakist on võetud, aga ema arvas, et isa võttis, ja isa arvas, et ema võttis.

Dr Härma sõnul on kõige meeldivam nõustamiskabineti patsient lõpuklassi gümnasist ja sõjaväes käinud mees, sest nad tulevad teadlikult ja tahavad suitsetamisest loobuda. “Kõige lootusetumad on üle 65aastased. See peab olema väga tõsine tervisega seotud põhjus, kui nad loobuvad. Isegi kroonilised kopsuhaiged ei taha loobuda,” nendib dr Härm.

Tubakast loobumise nõustamise kabinetid töötavad üle Eesti, nõustamisteenus on tasuta. Infot leiad aadressil http://www.terviseinfo.ee/tubakas/sln-kabinetid.

Kõige lihtsam viis mitte sattuda nikotiinisõltuvusse on jätta tegemata esimene sigaret. Kui see siiski on juhtunud, et ollakse sõltuvuses, aga tahetakse sellest vabaneda, on kõige olulisem enda soov suitsetamisest loobuda.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta oktoobrikuu ajakirjas.

1 kommentaar

A
asd  /   16:47, 29. sept 2017
Palun viige ennast asjadega kurssi!
E-sigaret on vähemalt 95% ohutum kui tavaline tubakas