2
fotot
Jaga:     
Uudised

Joo, puhasta, toida, kaitse

Vesi, aga see õige, mineraalne ja aluseline, on organismi toit number üks. Kolesterool on organismi tähtsaim põletikuvastane aine. Kui lapsed on pärast sünnipäeva nohused, pole see tavaliselt viirusest, vaid rohkest magusast. Loomne valk on kehale võõras, sest inimene ei ole lühikese soolega kiskja. – Selliseid arukaid tarkusi jagab holistiline doktor Riina Raudsik.

RIINA RAUDSIK (65) teab omast kogemusest, et totaalsest energia- ja tervisekriisist on võimalik välja tulla õige vee joomise ja õige toidu söömisega. “Mu eelnev elu näitas, kui haige ma valesti toitumise tõttu olin. Täna olen ma terve!“ ütleb ta.

Mu lugu Riinaga – jah, me nägime teineteist intervjuul esimest korda elus, aga läksime kohe sina peale, sest Riina lihtsalt on nii mõnus inimene ja vestluskaaslane – ilmus ajakirja Tervis Pluss rubriigis “mida mina söön” tänavu aprillinumbris. Loo lõppu lisasin ka Riina silmiavava ja mõtlema ärgitava esinemise video.

Inimese terviklikkust austav holistiline tohter.

Praeguses PERHis, tollases Tallinna Kiirabihaigla infarktiosakonnas kardioloogina töötades tegi ta pikki päevi ja raskeid valveid kuni ühel hetkel ei suutnud 40-aastane naine valude tõttu end enam voodis keerata, süda käis rütmist välja, ärevushood olid igapäevakaaslased. Analüüsid olid korras, aga jõudu elamiseks polnud.

“Ma pidin endale selgeks saama, mis mul on ja miks,“ meenutab Tartu ülikooli  anestesioloogina lõpetanud tohter. “Hakkasin mõtlema, kuidas me intensiivravis jälgime patsiendil uriini kogust, värvust, analüüse selle kohta, kuidas toimib kehas happe-aluse tasakaal ning püüame taastada organismi sisekeskkonda. Miks me seda siis igapäevaselt ei tee?“

TOIT ON RAVIM

Naine otsis üles oma biokeemia õppejõu doktor Aili Paju loengukonspektid ning tema juhendamisel kirjutatud ammuse kursusetöö keha happe-aluse tasakaalust. Luges raamatuid ning asus kild-killu haaval kokku panema tervikpilti sellest, mis kehas toimub.

Tõeliseks avastuseks sai Raudsikule USA teadlase ja mikrobioloogi Robert O. Youngi eestikeelne raamat “pH IME“, millest “ma tõesõna esimest korda teada sain, miks toit on meie peamine ravim. Seda, et organismi sisekeskkond, tema happe-aluse tasakaal määrab terve või haige olemise, teadsin juba varem.

Keha on biokeemiliselt nõnda loodud, et kui orgaanilisi happeid – toitaineid, millest toodetakse energiat, ei suudeta lõpuni põletada, liigubki tasakaal happelisuse suunas.

See oli ka minu halva enesetunde põhjus.“ Raamatust innustust saanuna hakkas ta rohesmuutidena jooma ja supina, kergelt kuumutatuna, sööma rohkem toortoitu ning võttis esimese kuuga alla 13 kilo. Kuna see toimus suvel, sai ta vajalikud köögiviljad oma aiamaalt… ning tasapisi hakkas tervis tulema.

KODUPEENRALT JA KALURIKÜLAST

Riina möönab, et ta pole eriline kokkaja. Kui aga kodus süüa teeb, siis kvaliteetsest kraamist, mida toidupoest muretseb vaid aeg-ajalt. Peaks oma kartul, porgand, peet, kapsas, hapukapsas otsa saama, ostab lisa talunikelt, kes kaugel metsade sees ja kemikaalidevabalt põldu peavad.

Liha sööb ta harva, sest selle järele puudub isu. Sügavkülmas on tal siiski vorstid, mille teinud tuttavad oma loomade lihast. “Vanemaks saades seedib inimene liha niikuinii halvemini, sest maohappe tootmine muutub hädisemaks ning kui on määratud ka mao limaskesta kaitsmiseks mõeldud ravimid, pärssub soolhappe süntees sootuks. Häired valkude lagundamisel toovad aga kaasa lekkiva soole sündroomi ja autoimmuunhaigused.“ Veel ütleb Raudsik, et

Loomne valk on kehale võõras, sest inimene ei ole lühikese soolega kiskja. Meie peensool on suisa 6 meetrit pikk ning kui liha sinna toppama jääb, on see parasiitide tekkeks ideaalne keskkond.

Kana ta ka enam eriti ei taha, kala saab kalameestelt kalurikülas suvitades ning tuttavalt harrastuskalastajalt. Õunad muretseb Eesti talunikelt. Aga vaat ananassi, granaatõuna, apelsini ja sidruni järele peab poodi minema küll.

SÕBRAD TOIDULISANDID

C-vitamiini, mille taseme ütleb ta eestlastel olevat masendavalt madala, ammutab meie oma väetoitudest, mida sügavkülma korjab. Poetab astelpaju-, jõhvika-, pihlaka- ja arooniamarju või kuusekasvusid smuutisse või pressib mahlaks.

C-vitamiini on meil vaja kogu aeg, sest see mõjutab muu hulgas raua imendumist ja hemoglobiini sünteesi, raskmetallidega võitlemist, stressiolukordadega hakkamasaamist. D-vitamiini võtab ta õlina
10 000–20 000 ühikut päevas.

Igapäevasesse toidulisandite menüüsse kuuluvad ka Dr. Ohhira probiootikumid, sest need on ilma pärmita ja ülimalt edumeelse tehnoloogiaga tehtud, pealegi hakkab tervis kõhust.

Riina armastab puhast ja kvaliteetset toitu.

“Muid toidulisandeid võtan tunde järgi. Ma olen seda meelt, et tänapäeval pole ilma kvaliteetsete toidulisanditeta võimalik terve olla. Maapind on kemikaalidega vaeseks tehtud, loomad on saanud antibiootikume, hormoone, östrogeene, mis jõuavad mulda. Inimese organismis on palju ensüümide tööd takistavat pliid, kaadmiumi, arseeni, elavhõbedat ja teisi raskmetalle. Ning paraku on meil ka parasiite rohkem, kui osatakse arvata,“ teatab tohter. Enne toidulisandite võtma hakkamist soovitab ta teha organismile puhastuskuuri.

Loe täispikka lugu Marika blogist https://makarikamaa.wordpress.com/2017/09/24/joo-puhasta-toida-kaitse/#more-7474.

0 kommentaari