Jaga:     
Uudised

PILATES – õpi keha tunnetama!

Kui Joseph Hubertus Pilates 1920. aastatel oma treeningusüsteemi Saksamaal lõi, vajas seda trenni vaid proff või väheliikuv inimene ühiskonna kõrgklassist, kel oli aega ja raha Pilatese enda juures treenimas käia. Nüüdseks oleks sellest treeningust saadavaid boonuseid tarvis tõenäoliselt suuremal osal maailma arvutiinimestest. Raamat “Pilates eestlasele” annab teada, et maailmas harrastab Pilatest ligi 14 miljonit inimest. Paljud sporditipud peavad seda tehnikat oma salarelvaks, millest “konkurente kartes” aga targu vaikitakse.

Kaisa Lootusel on keskkoolist saati esinenud seljavalud, lisaks on ta pidevalt haige, seda ka suvekuudel. Kaks aastat tagasi leidis Kaisa endale sobiva treeneri, kes võttis naisele abi andmise oma eesmärgiks. “Ei saa öelda, et mul üldse enam valusid poleks, kuid vähenenud on need küll ja see muudab minu jaoks palju. Lisaks on Pilates põnev, oma keha tundma õppimine on mulle andnud eelise mitmeid teisigi probleeme ennetada.”

Pilates on tõhus, organismi tugevdav ja kogu keha mõjutav süvatreening, mida tehakse spetsiaalsetel masinatel või matil. Pilateses vaadeldakse keha kui tervikut, mida treenitakse ühtselt, mitte lihasgrupiti. Meetod keskendub kõhulihastele (lülisammast toetavatele süvalihastele), alaseljale ja tuharatele. Treeningul jälgitakse eelkõige hingamist (see loob vastupidavust ja energiat), kogu keha liikuvuse sujuvust, koordinatsiooni ning kontrolli oma keha ja lihaste üle. Tulemuseks on kaunilt vormitud pikad lihased, sest töösse kaasatakse väikseimadki neist. Kogenud Pilatese-harrastajad on painduvad, neil esineb vähem tervisevaevusi ja üldhaiguseid.

City Pilatese stuudio treener Kristin Sillar ütleb, et Pilates sobib east ja soost olenemata, taastusravi vajajatest kuni tippsportlasteni välja. Treeninggrupis ei tohiks olla liiga palju inimesi (matitunnis soovitatavalt mitte üle kümne korraga), et treener jõuaks jälgida iga treenija soorituse kvaliteeti ja Pilatese põhimõtete järgimist: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. “Hingamine loob treeningul vastupidavust ja energiat, aidates samal ajal lõõgastuda. Treenija ülesandeks on harjutades oma keha kuulata ning jälgida, et sooritus oleks võimalikult täpne ja kvaliteetne,” selgitab Kristin Sillar.

“Kuna Pilates on alguse saanud taastusravist, siis võrreldes paljude teiste treeningumeetoditega on see ohutu ja tõhus. Loomulikult esineb ka erijuhtumeid (vigastused, traumad, keerukamatest operatsioonidest taastumine, osteoporoos jm), mille korral oleks vajalik enne treeningutega alustamist konsulteerida treeneriga. Vastavalt võimetele võib treeninguid kohandada. Näiteks Pilatese masinatel treenides on võimalik harjutusi vajadusel ka raskemaks muuta tänu nööridele, gravitatsioonijõule vastu töötamisele ja vedrudele, mis lisavad takistust.”

Ka beebiootel naistele tuleb Pilates ainult kasuks.“Rasedatele on eritunnid, kuna kõiki lihasgruppe ei ole neil soovitatav koormata,”mainib Kristin Sillar.

Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2012. aasta septembrikuu ajakirjas. 

0 kommentaari